Železnovodsk

Železnovodsk
Железноводск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	21,727 ristitud
Pämez'	Jevgenii Bakulin (tal'vku 2021—)
Telefonkod	+7−87 932-xx-xxx
Avtokod	26, 126
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Železnovodsk (ven.: Железново́дск) om Venäman lidn-kurort mineralveden purtkil Stavropolin randan suves. Om Železnovodskan lidnümbrikon keskuseks randan alištusenke. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1810 mineralveden kahten purtken löudandan jäl'ghe Raudasine-mägel (nügüd' tetas enamba 20 purdet). Vl 1896 raudte tuli kurortha. Se sai lidnan statusad vl 1917. Toižen mail'man sodan aigan nacistine Germanii okkupirui Železnovodskad (9. eloku 1942 — 11. viluku 1943) da toi äi vigoid sile. Vspäi 1964 kaikenaigaine registracii lidnas oli röunatud i se šingotihe kurortaks severt-se voz'kümnid.

Železnovodsk šingotase kurortan aluzkundoil. Äjad lidnan tegimišton edheotandad oliba sirtud lähižhe Inozemcevo-žilho tervehtamha kurortan atmosferad.

Geografijan andmused

Železnovodskan lidnümbrikon sijaduz randas vn 2010 kartal

Železnovodsk sijadase Lermontov- (suvipäivlaskmas) i Mineraližed Veded- (pohjoižpäivnoumas) lidnoiden keskes, Raudasine-mägen pautkil da läz sidä, 470..650 m korktusil, 599 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Raudtestancijan nimi om Železnovodsk. Matkad Stavropolihesai om 191 km lodeheze. Toižed lähižed lidnad oma Jessentukad suvipäivlaskmas i Pätigorsk kaks'toštkümnes kilometras suvipäivnouzmha.

Tobmuz

Lidn sädab lidnümbrikod (52,6 tuh. eläjid vl 2017) Inozemcevo-kurortžilonke (27,5 tuh. eläjid vl 2017) ühtes. Kaiken lidnümbrikon pind om 93,13 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon Administracijan pämez' om Jevgenii Moisejev (2016−2021). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksandr Rudakov vn 2016 redukuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 24 433 ristitud, vn 2021 — 22 863 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 25 203 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 30 tuhad eläjid vozil 1992−2001 (30 300 rist. vl 1998).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 87,7 %, armenijalaižed — 2,4 %, ukrainalaižed — 1,4 %, grekalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 4,2 %, rahvahuden ozutandata — 3,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma saudud da avaitud lidnas: Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' (vspäi 1996 enččen vezisebran sauvusespäi), ph. Ol'gan jumalanpert' (vanhan pühäpertin sijas vll 1988−1989), časoun' lidnan läžundkodinno (2017−2020).

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 6..11, 13, 14), augotižškol, koume keskškolad (nomer 1, 3, 10), licei nomer 2, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, čomamahtoine škol, lapsiden da norišton sportškol.

Železnovodskan čomamahtoiž-sauvondtehnikum om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2012)
• 
  Jumalanmaman Katken jumalanpert', vn 2019 nägu
• 
  Sanatorii E. Tel'manan nimed vl 2014
• 
  Puškinan galerei (vn 2020 olend)
• 
  Železnovodsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2018

Fontan läz Smirnovan purdet (semendku 2011)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (adm-zheleznovodsk.ru). (ven.)