Mine sisu juurde

Jessentukad

Vikipedii-späi
Jessentukad
Ессентуки
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 117,168 ristitud
Pind 50 km²
Jessentukad Ессентуки
Pämez' Aleksandr Nekristov
(kül'mku 2015—)
Telefonkod +7−87 934-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Jessentukad (ven.: Ессентуки́) om Venäman lidn da lidnümbrik i lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Jessentukskai-stanic (ven.: станица Ессентукская). Nece stanic om olmas erižeks eländpunktaks nügüd'-ki, se om ümbärdajan Ezimägišton rajonan keskuz, sijadase jogen vastrandal. Jessentukad nimitasoiš nügüdläižikš da oma lidnan statusanke vspäi 1920.

Jessentukad šingotasoiš lebuturizmal da sömtegimištol (mineralveziden 11 tegint, oluden i toižiden alkogoližiden jomiden pästand, leibän edheotand).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Eländpunkt om nimitadud Jessentug-hanan-pidajan nimen mödhe. Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 600..650 m korktusil valdmeren pindan päl, Podkumk-jogen alangištos (Kum-jogen i Kaspijan meren bassein), jogen hural randal. Om ümbärtud Ezimägišton rajonan territorijal. Matkad Stavropolihesai om 200 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pätigorsk 15 km päivnouzmha i Kislovodsk 15 km suvipäivlaskmha.

Lidnan-kurortan klimat om ven kontinentaline, mägiden i stepin röunal. Heinkun keskmäine lämuz om +20,4 C°, vilukun −4,2 C°. Ekstremumad oma −33 C° i +37 C°. Paneb sadegid 536 mm vodes.

Jessentukad oma «Jessentukad-lidn-kurort»-lidnümbrikon üks'jäižen eländpunktan. Kavkazan Mineralveziden regionan da aglomeracijan (1 mln rist. vl 2017) administracii sijadase neciš lidnas.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 996 ristitud. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 108 679 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1 % vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 84,7%, grekalaižed — 5,4%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan 24 pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: ph. Panteleimon-spravitajan päjumalanpert', 11 jumalanpertid (vanhuskolaižiden — Jumalanmaman Katken) i 12 časounäd, niiden kesken jumalanpert' i časoun' ph. Jurgii-vägestusenkandajan naižjumalankodiš. Armenižen jumalankodikundan Surb Ripsime-jumalanpert' radab. Protestantizman viž pühäpertid om letud. Islaman mečet', Krišnan tuntken sebran pühäpert' i slavižen neopaganusen kund oma olmas.

Lidnan profopendusen aluzkundad oma kulinarijan openduzkeskuz, invalidoiden profškol[2], medicinine[3], ekonomikan da servisan[4], ohjandusen da oiktusen[5] kolledžad, privatine Pohjoižkavkazan gumanitarine tehnikum[6], privatine Jessentukan ohjandusen, biznesan da oiktusen institut, Stavropolin koumen üläopendusen aluzkundoiden filialad (pedagogine, medicinine i klassižen universitetan).

Lidnan pämez' om lidnümbrikon Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Andrei Zadkov vn 2015 redukuspäi.

  1. Jessentukin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Jessentukan invalidoiden reabilitacijan keskusen sait (uchilische-centr-invalidov.ru). (ven.)
  3. Regionidenkeskeižen medicinižen kolledžan sait (mmtk26.ru). (ven.)
  4. Ekonomikan, servisan da edheotaikundan kolledžan Jessentukas sait (kesip.ru). (ven.)
  5. Jessentukan ohjandusen, biznesan da oiktusen kolledž (ecubip.ru). (ven.)
  6. Pohjoižkavkazan gumanitarižen tehnikuman sait (skgt26.ru). (ven.)



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk