Mine sisu juurde

Pätigorsk

Vikipedii-späi
Pätigorsk
Пятигорск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 146,473 ristitud
Pind 97 km²
Pätigorsk Пятигорск
Pämez' Dmitrii Vorošilov
(sulaku 2020—)
Telefonkod +7−8793-xxx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Pätigorsk (ven.: Пятиго́рск, kab. da čerk.: Псыхуабэ, armen.: Պյատիգորսկ Pjatigorsk) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan kahtenz' surtte lidn, Pätigorskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om Kavkazižed Mineraližed Veded-regionan palaks.

Vs 2010 vilukun 19. päiväspäi Pätigorsk om Pohjoižkavkazan federaližen ümbrikon pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1780 kuti Konstantinogorskan lidnuz. Goräčevodsk-žilo (Hulad Veded) sai lidnan statusad vl 1830 udenke nügüdläiženke nimenke, läheseižujan (ei mülü lidnha) izoliruidud Beštau-mägen mödhe (kab. da čerk.: Beštau — «viž-mägi», 1401 m ü.m.t.).

Pätigorskan ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, lihategim, kül'menzoittud produktoiden kombinat, mineraližiden veziden butiliruind), omblendtegimišt (nahkan i karvan ümbriradmine, sobiden omblendan pened edheotandad), mašinoidensauvomine (mašiništ sömtegimišton i lindfabrikoiden täht, maižanduzmašinad, kommunaline mašiništ), elektrotehnine (ladimed radiacijan kontrolin täht tegimištos, pened elektromašinad), torguind.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Podkumk-jogen randal (Kuman oiged ližajogi), Mašuk-mägen (993 m) pautkil da pohjanno, 500..600 m korktusil valdmeren pindan päl. Pätigorsk sab reskveden Kubanišpäi vezivedon kal't. Matkad Stavropolihesai om läz 150 km lodeheze. Lähembaine lidn om Lermontov 10 km lodeheze avtotedme.

Pätigorsk-päraudtestancii sijadase «Mineraližed VededKislovodsk»-keskustal. Kaik om nell' raudtestancijad da üks' platform lidnan röunoiš.

Lidn jagase kudeks lidnanlaptaks Energetik-žilonke.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 142 511 ristitud. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 145 885 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 147 861 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 71,5%, armenijalaižed — 13,3%, azerbaidžanlaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,8%, kabardalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 8,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan 15 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' päjumalanpertid, 11 jumalanpertid i kaks' časounäd. Riman katoline Sündun Toižetamižen pühäpert' om letud vll 1840−1844. Armenižen jumalankodikundan «Surb Sarkis»-jumalanpert' radab. Protestantizman kaks' loičendpertid (baptizm, seičemenden päivän adventistad) oma avaitud. Islaman pämečet' om olmas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Pätigorskan medicinine kolledž[2], torguindan, tehnologijoiden i servisan tehnikum[3] (ende agrarine tehnikum), ekonomikan i innovacižtehnologijoiden tehnikum[4], mugažo üläopendusen Pätigorskan valdkundaline universitet[5] i severz'-se toižid aluzkundoid da filialad läz 40 tuhanke üläopenikoid.

Edeline lidnan pämez' om Andrei Skripnik (tal'vku 2017 — sulaku 2020).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Pätigorskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Pätigorskan medicinižen kolledžan sait (med-college.ru). (ven.)
  3. Pätigorskan torguindan, tehnologijoiden i servisan tehnikum (ptet.ru). (ven.)
  4. Pätigorskan ekonomikan i innovacižtehnologijoiden tehnikuman sait (pteit.ru). (ven.)
  5. Pätigorskan valdkundaližen universitetan sait (pgu.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk