Georgijevsk

Vikipedii-späi
Georgijevsk
Георгиевск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 65,433 ristitud
Pind 25 km²
Georgijevsk Георгиевск
Telefonkod +7−87 951-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Georgijevsk (ven.: Гео́ргиевск, armen.: Գեորգիևսկ Georgievsk) om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Se om Georgijevskan lidnümbrikon administrativine keskuz, Georgijevskan rajon mülüi sihe vn 2017 kezakuspäi. Om Kavkazižed Mineraližed Veded-regionan palaks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Ph. Jurgii-vägestusenkandajan lidnuz (ven.: крепость св. Георгия Победоносца). Vl 1783 päivnouzmaižen Gruzijan Iraklii II-car' allekirjuti Georgijevskii-kožundtraktatad alištuses Venämale neciš lidnuses. Vl 1786 lidnuz sai makundan lidnan statusad. Vl 1875 «Rostov — Vladikavkaz»-raudte läbiti lidnad, Georgijevsk-raudtestancii radab.

Georgijevsk šingotase sömtegimišton kaikenvuiččil edheotandoil (jauhtegim, makaronanedheotand, maidtegim, pühävoitegim, konservtegim, lihakombinat, lindkombinat, kalanümbriradmižen tegim, oludentegim, vintegim, lapsiden sömižen fabrik), karvanfabrikal i omblendfabrikal, metallan ümbriradmižen tegimil (armatur, instrument).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Podkumk-jogen hural randal (ven.: Подкумок 160 km pitte, Kuman oiged ližajogi), Kavkazan ezimägišton tazangištol, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 210 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Novopavlovsk 25 km suvipäivnouzmha, Pätigorsk 30 km avtotedme suvipäivlaskmha i Mineraližed Veded 30 km päivlaskmha.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 72 153 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), nügüdläižen lidnümbrikon kaks' videndest. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 67 714 eläjad.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,3%, armenijalaižed — 11,5%, ukrainalaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,2%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 2001−2013), ph. Mikulain puine Georgijevskan lidnuses, Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' kaumžomal i ph. Panteleimon-spravitajan türman territorijal. Armenižen jumalankodikundan Surb Gevorg-jumalanpert' om pühästadud vl 2011.

Georgijevskan kolledž[2] (ekstraordinarižiden situacijoiden ministrusen radnikad), Georgijevskan mehanizacijan, avtomatizacijan da ohjandusen tehnikum[3] i Regionaližen «Integral»-kolledžan filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Georgijevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Georgijevskan kolledžan sait (fgou-gk.ru). (ven.)
  3. Georgijevskan mehanizacijan, avtomatizacijan da ohjandusen tehnikuman sait (гео-тех.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk