Mine sisu juurde

Mihailovsk (Stavropolin rand)

Vikipedii-späi
Mihailovsk
Михайловск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 112,973 ristitud
Pind 21 km²
Mihailovsk Михайловск
Telefonkod +7−86 553-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mihailovsk (ven.: Миха́йловск) om Venäman lidn Stavropolin randan päivlaskmas. Se om Stavropolin pohjoine kaimdailidn, randan Špakan ümbrikon (edel vn 2020 keväz'kud rajonan) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti Mihailovskoje-žilo. Vozil 1963−1998 sen nimi oli Špakovskoje-žilo. Se sai lidnan statusad vl 1999 nügüdläiženke nimenke.

Mihailovskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine i sömtegimišt, avtodetaliden «Citron»-tegim[1] radab, avtoühthekeradamižen «Stavropol'-avto»-tegim om saudud kaks' nellikkilometrad pindal (radoi vaiše vl 2018, sid' seižui radmata nell' vot), elektromašiništon «Arsenal»-tegim[2] om avaitud (transformatorad, elektrolaudad).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub Stavropolin ülüdel, 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Kova tullei oleleb paksus, se üleneb 10 metrhasai sekundas da sen enamba (35..40 m/s) 50 päiväl vodes.

Mihailovsk sijadase kahtes kilometras Stavropolin pohjoižröunaspäi. Palagiad-sol'mraudtestancii (ven.: Палагиа́да) radab vspäi 1897, se om passažiroiden i jüguiden täht, matkad Stavropol'-raudtestancijhasai om 16 km.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Mihailovskan lidnankund oli vn 2020 heinkuhusai. Mülütihe koumed eländpunktad lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind oli 256 km².

Igor' Serov radoi lidnankundan jäl'gmäižen pämehen (reduku 2016 — heinku 2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 981 ristitud. Vl 2018 kaik 90 698 ristitud elihe lidnas i 91 254 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 114 133 eläjad vl 2021, ümbrikon kaks' koumandest.

Rahvahad (enamba 1 % vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,1 %, armenijalaižed — 7,7 %, čiganalaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 1,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[3] oma saudud lidnas: Mikoi-arhangelan päjumalanpert' (om letud vll 2002−2018), seičeme jumalanpertid i časoun'. Baptizman jumalanpert' om avaitud.

Äiprofil'ne tehnikum kozakišton S. S. Nikolajev-jenaralan nimed[4] i privatine Akademine äiprofil'ne kolledž[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Avtopaloiden «Citron»-tegimen sait (tsitron.ru). (ven.)
  2. Elektromašiništon «Arsenal»-tegimen sait (завод-арсенал.рф). (ven.)
  3. Mihailovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Äiprofil'žen tehnikuman sait (tehnikum-nikolaeva.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
  5. Akademižen äiprofil'žen kolledžan sait (amcollege.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk