Tol'jatti

Vikipedii
Tol'jatti
Тольятти
 Lidnanznam
Coat of Arms of Togliatti (Samara oblast) ceremonial.png
 Flag
Flag of Togliatti (Samara oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 685,619 ristitud
Pind 314,79 km²
Tol'jatti Тольятти
Pämez' Nikolai Renc
(sulaku 2021—)
Telefonkod +7−8482-xxx-xxx
Avtokod 63, 163
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Lidnan administrativižed rajonad:
     Komsomol'skii rajon      Keskuzrajon      Avtozavodskii rajon

Tol'jatti (ven.: Толья́тти, edel 1964. vot — Stavropol' (Volgal — oficialitomikš)) om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Stavropolin rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vasilii Tatiščev pani eländpunktan alust vl 1737 kuti Stavropol'-lidnuz kaičemhas kalaidajid heimoid vaste. Se sai lidnan statusad vl 1780. Vozil 1924−1946 oli külän pordaigaližešti. Lidn sijadase Volgan hural randal kümnes kilometras vanhas lidnaspäi, kudambad upotihe da sirtihe Kuibiševan vezivaradimen sauvondan aigan (1953−1955). Vozil 1967−1970 saudihe VAZ:an ezmäšt jonod, mi kätihe lidnad avtosauvomižen keskuseks.

Tol'jatti šingotase kebnavtoiden ühthekeradamižel i niiden komponentoiden da detaliden äiluguižil edheotandoil, himižel sarakol (mineraližed heretused, sintetine kaučuk, «Toljattiazot» — ammiak), torguindal, sauvondmaterialiden tegimil (raudbetontegim, savičun koume tegint, profiliruidud torviden tegim), pakuitesen pästandal (gofriruidud karton), sömtegimištol (leib-, maid- i lihaproduktad, konditerine fabrik, kaks' vintegint), elektrotehnižel sarakol (transformatorad), laivankohendusen tegimel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Samarhasai om 70 km jogedme mödvedhe vai suvipäivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Žigulövsk suvhe, Volgan vastrandal. Pened manrehkaidused oleldas lidnas paksus (vl 2008 — 41 vähemb mi koumeballašt).

Tol'jatti om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn jagase koumeks rajonaks (ristitišton lugu vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe):

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 719 632 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 724 300 eläjad vl 2001.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,0%, totarlaižed — 4,0%, ukrainalaižed — 2,0%, mordvinalaižed — 1,7%, čuvašalaižed — 1,6%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, uzbekad — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 3,7%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: keskopendusen 23 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad), üläopendusen viž sijališt aluzkundad i üks' filial (Kazan').

Edeline lidnümbrikon pämez' om Sergei Antašev (sulaku 2017 — keväz'ku 2021).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti