Tol'jatti

Vikipedii-späi
Tol'jatti
Тольятти
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 684,709 ristitud
Pind 314,79 km²
Tol'jatti Тольятти
Pämez' Nikolai Renc
(sulaku 2021—)
Telefonkod +7−8482-xxx-xxx
Avtokod 63, 163
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Lidnan administrativižed rajonad:
     Komsomol'skii rajon      Keskuzrajon      Avtozavodskii rajon

Tol'jatti (ven.: Толья́тти, edel 1964. vot — Stavropol' (Volgal — oficialitomikš)) om Venäman lidn da lidnümbrik Samaran agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Stavropolin rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vasilii Tatiščev pani eländpunktan alust vl 1737 kuti Stavropol'-lidnuz kaičemhas kalaidajid heimoid vaste. Se sai lidnan statusad vl 1780. Vozil 1924−1946 oli külän pordaigaližešti. Lidn sijadase Volgan hural randal kümnes kilometras vanhas lidnaspäi, kudambad upotihe da sirtihe Kuibiševan vezivaradimen sauvondan aigan (1953−1955). Vozil 1967−1970 saudihe VAZ:an ezmäšt jonod, mi kätihe lidnad avtosauvomižen keskuseks.

Tol'jatti šingotase kebnavtoiden ühthekeradamižel i niiden komponentoiden da detaliden äiluguižil edheotandoil, himižel sarakol (mineraližed heretused, sintetine kaučuk, «Toljattiazot» — ammiak), torguindal, sauvondmaterialiden tegimil (raudbetontegim, savičun koume tegint, profiliruidud torviden tegim), pakuitesen pästandal (gofriruidud karton), sömtegimištol (leib-, maid- i lihaproduktad, konditerine fabrik, kaks' vintegint), elektrotehnižel sarakol (transformatorad), laivankohendusen tegimel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Samarhasai om 70 km jogedme mödvedhe vai suvipäivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Žigulövsk suvhe, Volgan vastrandal. Pened manrehkaidused oleldas lidnas paksus (vl 2008 — 41 vähemb mi koumeballašt).

Klimat om ven kontinentaline, pehmdase Kuibiševan vezivaradimel. Voden keskmäine lämuz om +5,4 C°, kezakun-elokun +19..+21 C°, tal'vkun-uhokun −7..−11 C°. Ekstremumad oma −43 C° i +40,5 C°. Paneb sadegid 484 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (48..59 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (22..31 mm kus). Ei olele haloid heinkus i elokus.

Tol'jatti om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Administrativine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn jagase koumeks rajonaks (ristitišton lugu vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe):

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 719 632 ristitud. Kaik 710 567 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 724 300 eläjad vl 2001.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 83,0 %, totarlaižed — 4,0 %, ukrainalaižed — 2,0 %, mordvinalaižed — 1,7 %, čuvašalaižed — 1,6 %, azerbaidžanlaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,6 %, uzbekad — 0,5 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,8 %, rahvahuden ozutandata — 3,7 %.

Professionaližen opendusen aluzkundad: keskopendusen 23 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad), üläopendusen viž sijališt aluzkundad i koume filialad (Kazan', Samar, Moskv). Kaikiš znamasižemb om Tol'jattin valdkundaline universitet[1] (21,5 tuh. üläopenikoid vl 2020), se om sätud vl 2001 politehnižen institutan i Samaran peduniversitetan filialan ühtištusel.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Sergei Antašev (sulaku 2017 — keväz'ku 2021).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhastjad ühtenzoittas Samaranke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht. «Ural»-avtotrass ühtenzoitab Volgan randoid Žigulövskan GES:an padoseinädme.

Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport[2] (KUF / UWWW / СКЧ, 3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 45 km päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Tol'jattin valdkundaližen universitetan sait (tltsu.ru). (ven.)
  2. Kurumoč-lendimportan sait (kuf.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti