Baikal'sk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 13,199 ristitud |
| Pind | 52 km² |
| Pämez' | Vasilii Temgenevskii (kül'mku 2012—) |
| Telefonkod | +7−39 542-xx-xxx |
| Avtokod | 38, 85, 138 |
| Aigvö | UTC+8 (MSK+5) |
Baikal'sk (ven.: Байка́льск) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Slüdänkan rajonan kahtenz' lidn da eländpunkt eläjiden lugun mödhe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Transsiban penen stancijanno, cellülozbumagaižen kombinatan sauvojiden radnikžiloks senno vl 1961, nimitihe Baikal-järven mödhe. Vl 1966 kombinat radaškanzi, i radnikžilo sai lidnan statusad. Cellüloz i bumag oliba produkcijaks. Redusti järved lujas, i vspäi 2013 likvidiruidas kombinatad da sen jändusid.
Lidn šingotase Baikal'skan lämuzelektrokeskusel, lebun edheotandoil da turizmal. Sadmanzikaižen ümbriradmine i Baikalan veden pakuitez oma planoiš.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan päivnouzmaižen palan pohjoižes, Baikal-järven suvirandal, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktan Hamar-Daban-mägisel'ganno. Pened Solzan-jogi (ven.: Со́лзан, 34 km pitte) i Harlaht-jogi (ven.: Харлахта kümnen kilometrad pitte) lanktas järvhe lidnan röunoiš. Voib olda lujid manrehkaidusid (kümnehe ballhasai 12:späi), jäl'gmäižed znamasižed oliba vn 1999 uhokus i vn 2008 elokus.
Matkad Irkutskhasai om kahesakümne kuz' kilometrad pohjoižhe orhal, 147 km «Baikal»-trassadme (R-258) vai Transsib-raudtedme. Lähembaine lidn om Slüdänk-rajonkeskuz koumekümne koume kilometrad lodeheze orhal, 38 km «Baikal»-avtotel vai Transsibal.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°, heinkun +16 C°, vilukun i uhokun −14,4..−14,8 C°. Paneb sadegid 778 mm vodes, enamba kezakus-elokus (119..168 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (13..16 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Solzan-žilo (602 rist. vl 2012) i Osinovk-žilo (kaikenaigaižeta ristitištota vl 2012) mülüdas lidnankundha Baikal'skan ližaks. Lidnankundan pind — 819,25 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Tat'jana Astahova vn 2022 kül'mkuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Aleksei Nagaev (reduku 2017 — kül'mku 2022), Vladimir Pokitko (radoi vn 2017 redukuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 583 ristitud, vn 2021 — 13 199 ristitud. Kaik 12 738 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 200 eläjad vl 1998.
Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert'[1] om saudud vll 1990−2006.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nimitadud päivkodid i üks' nomeruidud (nomer 16), kaks' augotižškolad-päivkodid (nomer 13 i 14), koume keskškolad (nomer 10, 11, 12), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, sportškol.
Baikal'skan saraktehnologijoiden da holitusen tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan istoriž-čomamahtoine muzei (2011)
- Pühän Stroican jumalanpert', vn 2011 nägu
- Sadmanzikaižen festival' oleskeleb lidnas heinkun lopus (muštpatsaz vl 2015)
- Mägisuks'bazan adivpertiden kompleks (2018)
- Baikal'sk-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Baikal'sk Vikiaitas |
| Irkutskan agjan lidnad | ||
| Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk | ||
