Taišet
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 32,671 ristitud |
Pind | 75,72 km² |
Pämez' | Aleksandr Kuzin (sügüz'ku 2022—) |
Telefonkod | +7−39 563-xx-xxx |
Avtokod | 38, 85, 138 |
Aigvö | UTC+8 (MSK+5) |
Taišet (ven.: Тайше́т) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Taišetan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti raudtestancii sauvomha Transsibad da žilo holitamha sidä, nimitihe Taišetk-jogen mödhe. Kätihe Taišetad radnikžiloks vl 1937. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 2. päiväl keväz'kud. Kävituhe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Vspäi 1960 oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Koume raudted ühtenzoittas lidnas: Transsib, BAM i Suvisibirine magistral'. Raudten passažirstancii, sortiruindstancii, koume depod oma lidnas. Mecsarakon da sömtegimišton edheotandad ratas Taišetas. Vspäi 2008 alüminijantegim om sauvomas, vn 2021 lopus ezmäine pala om töhöpästtud[1]. «Päivnouzmaine Sibir' — Tün' valdmeri»-kivivoinveim zavodiše Taišetas, sen pompstancii radab lidnanno.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase peniden Taišetk- (ven.: Тайшетка 25 km pitte) i Akul'šetk-jogiden randoil (ven.: Акульшетка 31 km pitte, Birüsan oiktad ližajoged), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägištol, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 575 km suvipäivnouzmha orhal vai 670 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Birüsinsk 12 km päivlaskmha.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,2 C°, kezakun-elokun +15..+18 C°, tal'vkun-uhokun −16..−19 C°. Ekstremumad oma −47 C° i +37 C°. Paneb sadegid 484 mm vodes, enamba semendkus (60 mm) i elokus (71 mm), vähemba kül'mkus-keväz'kus (22..30 mm kus).
Taišet om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 485 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 42..43 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (43 tuh. rist. vll 1992−1996). Vl 2017 lidnan ristitišt oli 33 364 eläjad.
Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' om olmas lidnas, ühtennimine mez'jumalankodi i Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen pühäpert'[2] oma sauvomas. Protestantizman kaks' kundad oma registiruidud. Mugažo islaman pühäpert' om väges.
Taišetan medicinine[3] i tegimištoliž-tehnologine[4] tehnikumad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Edeline lidnankundan pämez' (Administracijan pämez') om Aleksandr Zajika (2007 — sügüz'ku 2022).
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Päivnouzmaižsibirižen raudten kontor sen Taišetan regionas vl 2021 i muštnik «40 vot BAM:ale» (om pandud vl 2014)
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Taišetan tehmižed taishet.rusal.ru-saital. (ven.)
- ↑ Taišetan «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen pühäpert' sayansk-eparchy.ru-saital. (ven.)
- ↑ Taišetan medicinižen tehnikuman sait (тмт.образование38.рф). (ven.)
- ↑ Taišetan tegimištoliž-tehnologižen tehnikuman sait (тптт.образование38.рф). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Taišet Vikiaitas |
Irkutskan agjan lidnad | ||
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk | ||