Šelehov (lidn)
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 41,998 ristitud |
| Pind | 32,83 km² |
| Pämez' | Aleksei Tenigin (sügüz'ku 2022—) |
| Telefonkod | +7−39 550-xx-xxx |
| Avtokod | 38, 85, 138 |
| Aigvö | UTC+8 (MSK+5) |
Šelehov (ven.: Ше́лехов) om Venäman lidn da lidnankund Irkutskan agjan suves. Se om Irkutskan suvipäivlaskmaine ezilidn, Šelehovan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2009.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1953 kuti žilo Irkutskan alüminijantegimenno sauvomha tegint. Vl 1956 nimitihe sidä nügüdläižikš Grigorii Šelihov (Šelehov) torgovanan kanzannimen mödhe (1747−1795), mez' oli Venälaiž-Amerikaižen torguindkompanijan alusenpanijan. Vl 1962 tegim radaškanzi, i žilo sai lidnan statusad sen-žo voden 27. vilukud. Sen tegimen torhuz om alüminijan hapanduz, ajadas Ačinskaspäi, Uralaspäi, Kazahstanaspäi. Lähine elektropurde — Irkutskan GES.
Šelehov šingotase alüminijan pästandal[1] i sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetonkonstrukcijad, savičun tegim, punümbriradai tegim[2]), mugažo kabel'tegim radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Irkut-jogen oiktal randpolel, 462 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voib olda lujid manrehkaidusid (kümnehe ballhasai 12:späi).
Matkad Irkutskan röunhasai om seičeme kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal. Transsib läbitab lidnad, päraudtestancijan nimituz om Gončarovo. «Baikal»-avtote ristikoičeb lidnad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Šelehov om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidn jagase fartaloikš da mikrorajonikš, mugažo om äi kezaküläpertiden žiloid. Fartalad oma nomeruidud: 1..11, 18, 20, 30. Mikrorajonad oma Ezmäine, Koumanz', Nellänz', Keskuzline, Vagzalanverine. Fartal vai mikrorajon ozutasoiš počtadresas irdan nimen sijas.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Sergei Lipin (sügüz'ku 2017 — sügüz'ku 2022). Lidnan Duman ezimez' om Väčeslav Andrejev vn 2022 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Konstantin Šadrin, radoi vn 2022 redukuhusai.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 943 ristitud, vn 2021 — 41 998 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaik 47 608 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 55 100 eläjad vl 2001.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma letud da avaitud lidnas: phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert'[4] (om saudud vll 2000−2018) i ph. Sofronii Irkutalaine-episkopan jumalanpert' (sätihe kul'turkeskusespäi vll 2002−2003).
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma üks'toštkümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 6, 7, 9, 10, 12, 14, 15, 17, 19), kaks' augotižškolad-päivkodid (nomer 4 i 14), viž keskškolad (nomer 1, 2, 4, 5, 6), licei, gimnazii, lapsen šingotesen kaks' keskust, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden keskuz, čomamahtoine škol, lapsiden da norišton sportškol, verhiden keliden kursad.
Irkutskan arhitekturan da sauvondan tehnikuman[5] filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Keskuzline-mikrorajon (2015, ven.: Центральный)
- Phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert', päkumplon libutand vl 2014
- Irkutskan alüminijantegim vl 2013
- «Stroitel'»-stadion (2014, Sauvoi)
- Gončarovo-raudtestancii vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Irkutskan alüminijantegim taishet.rusal.ru-saital. (ven.)
- ↑ Šelehovan punümbriradajan tegimen sait (sheldoz.ru). (ven.)
- ↑ Šelehovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Šelehovan pühäpertin sait (shelehov.cerkov.ru). (ven.)
- ↑ Irkutskan arhitekturan da sauvondan tehnikuman sait (итас.образование38.рф). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Šelehov (lidn) Vikiaitas |
| Irkutskan agjan lidnad | ||
| Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk | ||
