Labitnangi

Vikipedii
Labitnangi
Лабытнанги (ven.)
Лабытнаӈгы (nenc.)
Лапыт Нангк (hant.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Labytnangi (Yamal Nenetsia).png
 Flag
Flag of Labytnangi (Yamal Nenetsia).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 26,281 ristitud
Pind 22 km²
Labitnangi Лабытнанги (ven.) Лабытнаӈгы (nenc.) Лапыт Нангк (hant.)
Pämez' Marina Treskova
(viluku 2016—)
Telefonkod +7−34 992-xx-xxx
Avtokod 89
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Labitnangi (ven. i komi: Лабытнанги, ukr.: Лабитнангі, nenc.: Лабытнаӈгы, hant.: Лапыт Нангк «seičeme lehtkuzed») om Venäman lidn da lidnümbrik Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lodehes. Se om ümbärtud Uralanverižen rajonan territorijal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz oli pandud hantilaižiden seižundtahon sijas vl 1868. Vl 1932 sädihe kolhozad. Vl 1948 saudihe Labitnangi-lopradtestancijad sarakol Kotlasaspäi. Vn 1952 tal'vkus kätihe radnikžiloks. Vn 1956 redukuspäi Labitnangi oli alištunu Salehard-lidnan nevondkundale. 1960-nzil vozil žilo oli londuseližen gazan löudmižsijiden otandan kävutamižhe bazaks.

Labitnangi sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke vn 1975 5. päiväl elokud. Se šingotase lopraudtestancijan logistikal, raudbetonan tegimel, maidtegimel, gazturbinižel elektrostancijal, gazan löudmižsijiden ecmižen geofizižel edheotandal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Obin Vil-Posl-hijaman randal (ven.: Выл-Посл), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Polärižen Uralan päivnouzmaižidenno pautkidenno, Pohjoižen polärižen pirdan pohjoižemb vähän. Matkad Obinjogen hurha randhasai om 5 km suvipäivnouzmha, Salehardhasai om 20 km suvipäivnouzmha. Ehtatim ühtenzoitab lidnoid navigacijan aigan, tal'vte — tal'vel. Salehardan raudte- da avtotesild 2,5 km pitte om vaiše projektas vl 2018.

Labitnangi om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 936 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 501 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Jurgii-vägestusenkandajan kaks' pühäpertid (vanh om saudud vll 1993−1997 i uz' vl 2007) oma olmas lidnas, islaman mečet' om sauvomas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 73,4%, ukrainalaižed — 10,1%, totarlaižed — 2,7%, komilaižed — 1,9%, vaugedvenälaižed — 1,7%, nencalaižed — 1,1%, hantilaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,1%.

Jamalan äiprofil'žen kolledžan (Salehard) filial radab professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad
Gubkinskii | Labitnangi | Muravlenko | Nadim | Nojabr'sk | Salehard | Tarkosale | Uz' Urengoi