Tarkosale
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 19,932 ristitud |
| Pind | 43,37 km² |
| Pämez' | Anton Kolodin (reduku 2020—) |
| Telefonkod | +7−34 997-xx-xxx |
| Avtokod | 89 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Tarkosale (ven.: Та́рко-Сале́, tot. i ukr.: Тарко-Сале, nenc.: Тарка’ саля znamoičeb «eländpunkt jogiden keskes», sijaline nenc.: Таӆкаӈ' хаӆя) om Venäman lidn Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon suvipäivnouzmas. Se om Puran rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Puran rajonan administrativine keskuz. Vs 1976 elokun 18. päiväspäi oli radnikžilon statusanke. Tarkosale sai lidnan statusad vn 2004 30. päiväl keväz'kud.
Tarkosale šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Novatek-Tarkosaleneftegaz»-edheotand i Novatek:an burauduzkompanii), gazan kondensatan ümbriradmižen tegimel, Jamalan mecanümbriradajal kombinatal[1] (puižed pertid).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Päkupur i Aivasedapur-jogiden keskes, Päkupur-jogen oiktal randal, 22 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Joged ühthejokstas Pur-jogehe ani lidnan taga.
Matkad Salehardhasai om 542 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai 797 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gubkinskii ühesakümne viž kilometrad suvipäivlaskmha avtol. Lähembaine raudtestancii om saudud Purovsk-žilho kümnes kilometras lodeheze.
Klimat om terav kontinentaline. Keza om läm' lühüd, tal'vaig om hätkeline da vilu lujas. Voden keskmäine lämuz om −5,1 C°, heinkun +16,7 C°, kezakun i elokun +12,1..+12,9 C°, tal'vkun-uhokun −21,3..−24,2 C°. Ekstremumad (vspäi 1980) oma −54,2 C° (viluku) i +34,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −7,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +3,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus (minimum om +1,8 C°). Sulasä om harv tal'vkus-vilukus. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kezakus-redukus (52..75 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (25..28 mm kus). Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 75,6 %.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tarkosale oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks sen tühjitandhasai vl 2020.
Tarkosale-lidnan i Puran rajonan tobmuden pämez' om niiden ühthižen Administracijan pämez'. Edeline rajonan Administracijan pämez' om Andrei Nesteruk (tal'vku 2015 — reduku 2020).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 398 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 — 19 900 ristitud. Kaik 21 665 eläjad oli lidnas vl 2017, se ristitišton lugu oli kaikiš suremb (enamba 21 tuh. eläjid vll 2014−2020).
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 62,9 %, ukrainalaižed — 8,0 %, totarlaižed — 5,5 %, nencalaižed — 4,9 %, kumikad — 1,9 %, vaugedvenälaižed — 1,6 %, darginalaižed — 1,3 %, baškiralaižed — 1,2 %, azerbaidžanlaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 10,4 %, rahvahuden ozutandata — 1,1 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 2003−2005) i ph. Petr-mitropolitan časoun'. Islaman mečet' om letud vll 1998−2010.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1..3), škol-internat (keskopenduz), lapsiden sädamižen pert', londusentedoiden keskuz, čomamahtoiden škol I.O. Dunajevskijan nimed, koume sportškolad («Geolog», «Desantnik» i Puran rajonan «Viktorija»).
Tarkosalen professionaline kolledž[3] om lidnan profopendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Puran rajonan administracijan sauvuz (2009)
- Muštnik geologile (2000)
- Jamalan mecanümbriradajan kombinatan ühthine nägu vl 2019
- Memorial Suren sodan muštoks (heinku 2007)
- Tarkosalen lendimportan lendahtamižsarg vl 2007
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Tarkosale Vikiaitas |
| Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
| Gubkinskii | Labitnangi | Muravlenko | Nadim | Nojabr'sk | Salehard | Tarkosale | Uz' Urengoi | ||
