Buzuluk
| Lidnanznam | Flag![]() |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 88,202 ristitud |
| Pind | 54,42 km² |
| Pämez' | Vladimir Peskov (kezaku 2021—) |
| Telefonkod | +7−35 342-xx-xxx |
| Avtokod | 56 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Buzuluk (ven.: Бузулу́к) om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan päivlaskmas. Se om Buzulukan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti Venäman imperijan lidnuz baškiralaižiden amuižen lidnan jändusiden sijha. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781.
1960-nziš vozišpäi Buzuluk šingotase agjan kivivoin samižen keskuseks. Toižed tegimed oma mehanine (erazvuiččed radiatorad) i pühävoin, pästtas sauvondmaterialid (savič, raudbetontegesed). Ende jüžmakon mašinansauvomižen tegim (pästli burauduztömašinoid) i likörvodktegim radoiba.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbärdajan rajonan suves, Samar-jogen hural randal da sen Buzuluk- i Domašk-ližajogiden randoil (Volgan hurapol'ne bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Orenburghasai om 220 km suvipäivnouzmha orhal vai 250 km avtotedme. «Samar — Orenburg»-raudte läbitab lidnad vspäi 1877, avtoümbärte om lidnanno «Samar — Orenburg»- i «Ural'sk (Kazahstan) — Bugul'm»-trassoil. Lähembaižed lidnad oma Soročinsk ühesakümne kilometrad suvipäivnouzmha i Neftegorsk 85 km päivlaskmha.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Buzuluk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeližed lidnümbrikon pämehed oma:
- Valerii Rogožkin (2000−2010, tal'vku 2013 — tal'vku 2018);
- Sergei Salmin (viluku 2019 — tal'vku 2020).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82 904 ristitud, vn 2021 — 88 341 ristitud. Kaik 86 316 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 89 263 eläjad vl 2009.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,5 %, totarlaižed — 1,9 %, ukrainalaižed — 1,2 %, mordvinalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 3,3 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalankodid oli olmas lidnas edel nevondkundaližen tobmuden vahvištust: Klüčegorskii Jumalanmaman Kazanin jumalaižen, Sündun Toižetamižen, Jumalanmaman Tihvinan jumalaižen.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.
Professionaližen opendusen aluzkundad: kuz' kolledžad (tegimišton i transportan, finansine, sauvondan[1], pedagogine[2], Orenburgan agjan medkolledžan filial, muzikaline[3]), mecan[4] i gidromelioracijan tehnikumad, mugažo Buzulukan gumanitariž-tehnologine institut[5] — Orenburgan valdkundaližen universitetan filial.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Skver i vezičuhunduz Leninan irdal (2013)
- Pühäpert' karoil muretud Sündun Toižetamižen jumalankodin sijas, vn 2015 nägu
- «Orenburgneft'»-kivivoiühtelmasen päfater vl 2007 («Rosneft'»-kompanijan pala)
- Sever-torguimižbobuštuzkeskuz (2019, «Pohjoine»)
- Puruvedim-muštnik vl 2014
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Buzulukan sauvondkolledžan sait (bsk-bz.ru). (ven.)
- ↑ Buzulukan pedagogižen kolledžan sait (pedkolleg-buzuluk.orb.ru). (ven.)
- ↑ Buzulukan muzikkolledžan sait (bmk56.ru). (ven.)
- ↑ Buzulukan mechozan-tehnikuman sait (blt-56.ru). (ven.)
- ↑ Buzulukan gumanitariž-tehnologižen institutan sait (bgti.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Buzuluk Vikiaitas |
| Orenburgan agjan lidnad | ||
| Abdulino | Buguruslan | Buzuluk | Gai | Jasnii | Kuvandik | Mednogorsk | Novotroick | Orenburg | Orsk | Sol'-Ileck | Soročinsk | ||

