Zavitinsk

Zavitinsk
Завитинск

Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	9,253 ristitud
Pind	11,5 km²
Telefonkod	+7−41 636-xx-xxx
Avtokod	28
Aigvö	UTC+9 (MSK+6)

Zavitinsk (ven.: Завити́нск) om Venäman lidn Amuran agjan suves. Se om Zavitinskan ümbrikon (edel vn 2021 vilukud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti Zavitai-külä (ven.: Завитая). Vl 1912 Transsiban sauvond mäni läz küläd. Kätihe küläd lidnanvuiččeks Zavitai-žiloks vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe siloi-žo.

Zavitinsk šingotase valdkundan holitišil, torguindal i raudten holitusen edheotandoil (ten mašinstancii-306 nellänke cehanke: jonusiden kohenduz, rel'soiden i špaloiden ühthekeradamine raudtepaloikš, raudteinstrumentan pästand).

Geografijan andmused

Zavitinskan ümbrikon sijaduz agjas vn 2013 kartal

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan suvipäivlaskmas, Zavitai- da Burei-jogiden keskes (Amuran hurad ližajoged), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rel'jef om tazo, kukhikaz vähän.

Zavitai-raudtestancii (ven.: Завитая) radab Transsibal vspäi 1914. Matkad Blagoveščenskhasai om 162 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Raičihinsk nell'kümne kilometrad suvhe avtotedme. «Amur»-trass (Čit — Habarovsk) läbitab lidnan pohjoižpäivnouzmašt palad.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,1 C°, kezakun-elokun +17,9..+20,4 C°, tal'vkun-uhokun −18,6..−24,3 C°.

Tobmuz

Červonaja Armii-žilo (ven.: Червоная Армия, 190 rist. vl 2018), Novoaleksejevk-žilo (село Новоалексеевка, 111 rist. vl 2018) da Tur-raudtestancii (Тур) kaikenaigaižeta ristitištota mülüiba lidnankundha Zavitinskan ližaks. Lidnankund om tühjitadud vn 2021 vilukuspäi. Lidnankundan pind oli 245 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' oli Administracijan pämez'. Sen jäl'gmäine pämez' oli Tat'jana Docenko (sügüz'ku 2016 — reduku 2021). Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2022 keväz'kus.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 481 ristitud, lidnankundan — 11 811 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest, vn 2021 — 9 615 ristitud. Vl 2017 kaik oli 10 743 eläjad oli lidnas i 11 057 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1989−1998 (22 300 rist. vl 1992).

Nevondkundaližel aigal sodadivizii baziruihe lidnas, sodalendimport oli olmas. Läz ei ole sodavägid lidnas 2000-nziš vozišpäi.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikoi-arhangelan puine jumalanpert' oli vll 1990−1998, paloi. Uz' kivine ühtennimine jumalanpert' om saudud vspäi 1999.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1, 4, 5, 7), koume keskškolad (nomer 1, 3, 5), lapsiden sädamižen pert', ümbrikon čomamahtoiden škol, ümbrikon sportškol.

Amuran agrarižen kolledžan (Blagoveščensk) palakund om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Irdkosketused

• Lidnan da sen ümbrikon tobmuden sait (zavadm.amurobl.ru). (ven.)