Kargopol'

Vikipedii-späi
Kargopol'
Каргополь
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 9,951 ristitud
Pind 13 km²
Kargopol' Каргополь
Pämez' Viktor Ievlev
(2016—)
Telefonkod +7−81 841-xx-xxx
Avtokod 29
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kargopol' (ven.: Ка́ргополь) om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kargopolin rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

1146. voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks oficialižikš, Uz'lidnan kolonizacijan aigan. Gavriil Deržavin löuzi aigkirjad Kargopolin ühtes jumalankodišpäi kirjutesenke Belozerskan ruhtinasen toras sijališt ristitištod vaste, kudamb pani lidnust vägestusen jäl'ghe Kargino Pole:he (ven.: Каргино Поле). Kargopolin tahond mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1380, om kirjutadud siš Kargopolin Gleb-ruhtinasen polhe hänen oigetud sodajoukunke Kulikovon toran täht.

Eländpunkt mainitase dokumentoiš vspäi 1447 kuti Kargo Pole (ven.: Карго Поле). Se sai makundan lidnan statusad vl 1784 kuti Kargopol' . Ezmäi se oli Uz'lidnan gubernijan palaks, vozil 1801−1919 mülüi Oloncan gubernijha, vhesai 1929 — Vologdan gubernijha. Om Arhangel'skan agjan palaks vspäi 1937.

Kargopolin ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt (leibtegim, maidkombinat) i rahvahanpramozlad.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Änižjogen hural randal tobjimalaz (navigacii om jogedme), koumes-vides kilometras pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha Lač-järvespäi, 78 km matkad lähembaižhe Nändom-lidnhasai da raudtestancijhasai. Om 493 km matkad Arhangel'skahasai pohjoižhe. Distancii Moskvhasai om läz tuhad kilometrid.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,1 C°, kezakun-elokun +14..+17 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12 C°. Ekstremumad oma −43,5 C° i +35,1 C°. Voib panda halad kaikil kuil päiči heinkus. Paneb sadegid 665 mm vodes, enamba heinkus-elokus (68..82 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (38..39 mm kus).

Pen' Zažigino-külä (7 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Kargopolin ližaks, sijadase lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind om 38,73 nellikkilometrad.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 745 ristitud[1], rajonan ristitišton nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 300 eläjid vl 1996. Kaik 10 055 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' da kümne jumalanpertid[2] om lidnas, niiden keskes kaks' vaiše jumalanpertid eliba kohenduses läbi da oma väges.

Kargopolin industrialine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnankundan administracii om tühjitadud vn 2016 7. päiväspäi sügüz'kud, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik üks' avtobusan maršrut om lidnadme, taksi om toižeks kundaližeks transportaks. Puižed jogivaldmad oma olmas, avtotesild Änižjoges päliči.

Kargopol' ühtenzoitase avtobusoil Nändomanke, Pleseckanke, Konevo-žilonke, Arhangel'skanke, Severodvinskanke, mugažo Kargopolin rajonan eländpunktoidenke.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad mehed sidoiš Kargopolinke[vajehta | vajehtada tekst]

  • Baranov Aleksandr Andrejevič — venälaine torgovan, torguindfaktorijoiden alusenpanii Venälaižes Amerikas, oli sündnu Kargopolihe.
  • Gil'ferding Aleksandr Födorovič — venälaine slavižentedai, fol'kloran keradai, kolnu Kargopoliš.
  • Gun'kin Genrih Pavlovič — kirjutai, kirjoiden avtor Kargopolin agjas.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Venälaižen Federacijan kaikenaigaižen ristitišton lugu lidnoin, žiloin da rajonin vn 2010 1. päiväl vilukud // Rosstat (gks.ru). (ven.)
  2. Kargopolin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kargopolin industrialižen tehnikuman sait (kitkargopol.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Arhangel'skan agjan lidnad
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk