Mine sisu juurde

Emden

Vikipedii-späi
Emden
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2020) 49,874 ristitud
Pind 112,34 km²
Emden
Pämez' Tim Kruithoff
(kül'mku 2019—,
Tim Kruithoff)
Telefonkod +49−492
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Emden (mugažo saksan kelel, virktas [ˈɛmdn̩], sijaline Emder, päivn.-friz.: Oamde) om lidn Saksanman da sen Alasaksonii-federacijanman lodehes, Alaman röunanno.

Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadan aigemba. Se sai lidnan oiktusid Maksimilian I-imperatoraspäi vl 1495. Alamaiden alištuz Ispanijan tobmudele kucui protestantoiden-pagenikoiden aldod lidnha 16. voz'sadan lopus, i 17. voz'sadan aigan Emden oli elokahaks lidnaks-valdkundaks. 19. voz'sadan lopus saudihe Dortmund−Ems-kanalad (269 km pitte), i Emden kändihe Rur-regionan päižeks meriportaks.

Emden om laivansauvomižen keskuz, tehtas VA-laivoid, jügulaivoid da specialižid astjoid. Järed Volkswagen-koncernan avtotegim radab Emdenas (kümne tuhad radajid). Pohjoižmeren randküliden turizman keskuz.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase üks' metr ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad federacijanman Gannover-keskushesai om 203 km suvipäivnouzmha orhal vai 250 km avtoteidme. Lähembaižed sured lidnad oma Bremen 110 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 130 km avtol i Groningen (Alamad) 45 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 100 km avtoteil. Avtoiden eksportan-importan meriport radab lidnas Pohjoižmeren i Ems-jogensun randal.

Klimat om Atlantižen valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°, kezakun-elokun +15,5..+17,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Paneb sadegid 809 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus-sügüz'kus (78..86 mm kus), vähemba uhokus-semendkus (42..54 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..83 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 86..90 % redukus-uhokus.

Lidnan rajonad vl 2010

Edeline lidnan pämez' om Bernd Bornemann (2011−2019).

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 49,790 ristitud. Saksalaižed ottas 96 % ristitištos (2011). Kaikiš suremb ristitišt oli 53,509 eläjad vl 1975.

Religijan mödhe (2011): protestantad ― 62 %, katolikad ― 8 %, toižed uskojad i religijatomad ― 30 %.

Sättutoitud tedoiden universitet radab vspäi 1973 (läz nelläd tuhad üläopenikoid).