Mine sisu juurde

Müluz

Vikipedii-späi
Müluz
Mulhouse
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2021) 106,341 ristitud
Pind 22,18 km²
Müluz Mulhouse
Pämez' Mišel' Lutc
(mandat 2020−2026,
Michèle Lutz)
Telefonkod +33-(0)389-xxx-xxx,
+33−369
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Müluzan kart (2010), lidnan keskuzpala om ozutadud ramudes

Müluz (franc.: Mulhouse [myˈluːz], sijaline pagin: Milhüsa vai Milhüse [mɪlˈyːzə], saks.: Mülhausen [myːlˈhaʊzn̩] «mellic pertiden keskes») om lidn da kommun Francijan päivnouzmas, sen Ülärein-departamentas. Mülüb Grand Est-regionha. Departmentan kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš 12. voz'sadaspäi. Se sai lidnan statusad vl 1275. Vll 1515−1798 oli Šveicarijan palaks. Lidn oli tekstil'tegimišton (puvill) i raudtevedimiden pästandan keskuseks 19. voz'sadal.

Müluz šingotase järedal himižtegimištol sijaližel potašan loudmižsijal 20. voz'sadaspäi, avtosauvomižel. Avtoiden i raudten sured muzejad oma avaitud lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase regionan suvipäivnouzmas, 232..338 m korktusil, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saksanman röunhasai om 14 km päivnouzmha, Šveicarijan röunhasai — 30 km suvhe.

Klimat om ven valdmeren valatoitandanke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +18,4..+20,3 C°, tal'vkun-uhokun +2,3..+3,4 C°. Ekstremumad oma −21,5 C° (uhoku) i +39,1 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 748 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-elokus (63..78 mm kus), redukus (70 mm) i tal'vkus (75 mm), vähemba uhokus-sulakus (49..50 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..76 % röunoiš keväz'kus-elokus, 84..85 % redukus-vilukus.

Lidnan sektorad i fartalad (2009)

Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 110 351 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 117 013 eläjad vl 1975. Läz 250 tuhad ristituid om lidnaglomeracijas 239 nellikkilometrad pindal (2017).

Edeline lidnan pämez' om Žan Rottner (2014−2020, Jean Rottner).

Avtobusad i tramvaid (vspäi 2006, nell' jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Jonused ühtenzoittas lidnad Francijan i Šveicarijan suridenke lidnoidenke, Frankfurtanke (Saksanma).

Rahvahidenkeskeine civiline Bazel' — Müluz — Fraiburg-lendimport[1] (vai Evroaeroport, MLH, BSL, EAP / LFSB, 9 mln passažiroid vl 2019, 100 tuh. tonnoid jüguid vl 2022) sijadase 25 km suvhe lidnaspäi läz Francijan, Saksanman i Šveicarijan röunoiden ühthišt čokkoint. Tehtas reisid Evropan, Pohjoižafrikan i Turkanman surihe lidnoihe, om sezonreisid Monrealihe, jügureisid Seulha, Dohaze, Torontoho.

  1. Rahvahidenkeskeižen Bazel' — Müluz — Fraiburg-lendimportan sait (euroairport.com). (angl.) (saks.) (fr.)