Belebei
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 59,195 ristitud |
Pind | 34,26 km² |
![]() | |
Pämez' | Salim Gubajev (semendku 2018—) |
Telefonkod | +7−34 786-xx-xxx |
Avtokod | 02, 102 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Belebei (ven.: Белебе́й, bašk. i tot.: Бәләбәй, čuv.: Пелепей) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Belebein rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud čuvašalaižil sirdmižen jäl'ghe, mainitase ezmäižen kerdan vl 1757 kuti Belebejevo-külä. Nimitihe kümnekilometrižen Belebeik-jogen mödhe (ven.: Белебейка, Ik-jogen da Kaman bassein). Vspäi 1781 om olmas lidnan statusanke.
Belebein ižandusen päsarakod oma paloiden tehmine avtoiden täht (kaks' tegint), sauvondmaterialiden sarak (savič), sömtegimišt (maidkombinat, etilspirtan pästand).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn seižub Suviuralan Bugul'man da Belebein ülüdel, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Ufahasai om 138 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 195 km avtotedme. Lahembaine järed lidn om Oktäbr'skii 78 km avtotedme lodeheze.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°, heinkun +20,9 C°, vilukul i uhokul oleleb −11,4 da −11,2 C° keskmäral.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Belebei om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnan nevondkundan ezimez' om Rišat Nizajev vn 2016 tal'vkuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 26 172 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 188 ristitud, rajonan koume ristitud videspäi, vn 2021 — 59 195 ristitud. Kaik 59 123 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 61 200 eläjad vl 2005.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,0 %, totarlaižed — 23,1 %, čuvašalaižed — 12,5 %, baškiralaižed — 12,5 %, ukrainalaižed — 1,7 %, mordvinalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,2 %.
Mamankelen modhe (2010): venän kel' — 61,2 %, totaran kel' — 19,8 %, čuvašan kel' — 8,6 %, baškiran kel' — 8,3 %.
Religijan mödhe eläjad oma ortodoksižed hristanuskojad i islamanuskojad-sunnitad. Islaman pämečet' i istorine mečet' oma avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om letud vll 1890−1897), Mikoi-arhangelan jumalanpert' i kaks' časounäd.
Kaik kümne keskškolad ratas lidnas. Specialižen kesk- da alaopendusen aluzkundad: Belebein mehanizacijan da elektrifikacijan kolledž[2], medicinine i gumanitariž-tehnine kolledžad, pedagogine škol. Samaran valdkundaližen tehnižen universitetan filial andab üläopendust.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad (nell' maršrutad) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
«Samar — Uf»-raudtejono läbitab lidnad vspäi 1914, 1990-nziš vozišpäi Belebei-stancii om olmas jügustancijaks vaiše.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Poliklinik nomer 1, se-žo Belebein rajonan keskuzline läžundkodi (2008)
-
Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2012 nägu
-
Belebein «Avtonormal'»-tegim (BelZAN) vl 2007
-
Belebein gumanitariž-tehnine kolledž (2020)
-
Kul'turan i tehnikan keskuz vl 2007
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Belebein pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Belebein mehanizacijan da elektrifikacijan kolledžan sait (belkome.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Belebei Vikiaitas |
Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||