Kumertau

Kumertau
Кумертау (ven.)
Күмертау (bašk.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2020)	59,478 ristitud
Pind	169,6 km²
Pämez'	Oleg Frolov; (kezaku 2019—)
Telefonkod	+7−34 761-xx-xxx
Avtokod	02, 102
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Kumertau (ven.: Кумертау «hil'mägi», bašk. i tot.: Күмертау) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suves.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud žiloks «Bašuglerazrezstroi»-auvondlavudenno vn 1947 9. päiväl sügüz'kud. Panihe samha burad hil't, nimitihe žilod Babai oficialitomikš jogen mödhe. Kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe Kumertau:ks vl 1949. Vspäi 1953 om lidnan statusanke. Pästtas «Ka»-punolendimid vspäi 1968. Vozil 2009−2017 ei olend buran hilen samišt.

Kumertaun ižandusen toižed sarakod oma kivivoin da sen gazan samine i londuseližen gazan varaduz lidnan ümbrištos, sömtegimišt (kalan ümbriradmine).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 250 km pohjoižhe. Kumertau-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine lidn om Meleuz 18 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.

Kaks' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kumertaun ližaks. Lidnümbrikon pind — 169,6 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 810 ristitud, lidnümbrikon — 67 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 500 eläjad vl 1998. Vl 2018 kaik 60 164 ristitud elihe lidnas i 65 055 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,1%, baškiralaižed — 19,0%, totarlaižed — 13,0%, čuvašalaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,2%.

Islaman lidnan mečet' nomer üks' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan Ioann-endustajan päjumalanpert'^[1] om letud lidnas 1990-nzil vozil.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma proflicei nomer 73 i profškol nomer 100, Kumertaun kaivuziden^[2], aviatehnine, pedagogine kolledžad i Baškiran ekonomine kolledž, privatine Kumertaun ekonomikan da oiktusen institut^[3], üläopendusen aluzkundoiden Kumertaun filialad: Ufan valdkundaline aviatehnine universitet, Orenburgan valdkundaline universitet, Baškiran valdkundaline pedagogine universitet.

Edeline lidnümbrikon administracijan pämez' om Boris Beläjev (sügüz'ku 2010 — semendku 2019).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon Administracijan sauvuz (2004)
Aviacijan päiv vl 2004
Ufan valdkundaline aviatehnine universitet — Kumertaun filial (2014, ende «Baškirugol'»-kompanijan kontor)
Hilensajiden «Duslik»-kul'turkeskuz (2004)
Ujundbassein vl 2004

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon Nevondkundan oficialine sait (sovetkumertau.ru). (ven.)
Lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (admkumertau.ru). (ven.) (bašk.) (angl.)

Kumertau Vikiaitas

	Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
	Agidel' \| Baimak \| Belebei \| Beloreck \| Birsk \| Blagoveščensk \| Davlekanovo \| Dürtüli \| Išimbai \| Janaul \| Kumertau \| Meleuz \| Mežgor'je \| Neftekamsk \| Oktäbr'skii \| Salavat \| Sibai \| Sterlitamak \| Tuimazi \| Učali \| Uf

[1] Kumertaun pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Kumertaun kaivuzkolledžan sait (kumgk.ru). (ven.)

[3] Kumertaun ekonomikan da oiktusen institutan sait (kiep.ucoz.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]