Salavat

Vikipedii-späi
Salavat
Салават (ven.)
Салауат (bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 150,500 ristitud
Pind 106,23 km²
Salavat Салават (ven.) Салауат (bašk.)
Pämez' Larisa Davidova
(sulaku 2012—)
Telefonkod +7−3476-xxx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Salavat (ven.: Салава́т, tot.: Салават, bašk.: Салауат) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1948 30. päiväl kezakud kuti Novostroi-žilo sauvomha kivivoihimišt kombinatad ümbriradamha sijališt kivivoid i geptilan pästandan täht. Kaks'kümne viž tuhad türmatud da ottud plenha mehid sauvoiba sidä. Vl 1949 udesnimitihe žilod Salavat-radnikžiloks baškiralaižiden Salavat Julajev-vägimehen nimen mödhe, oli alištunu Išimbai-lidnan Nevondkundale. Vspäi 1954 om lidnaks tazovaldkundan alištusenke.

Salavat-lidnan ižandusen päsarakod oma kivivoihimine da gazhimine (pästtas poltusid, spirtoid, polietilenad, azotheretusid), kivivoimašiništon tehmine, sauvondmaterialad da tegesed (metalližed konstrukcijad, raudbetontegesed, mineraline izoläcii), stöklantehmine, omblendtegimišt, sömtegimišt, mecan ümbriradmine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vaugedjogen (bašk.: Ағиҙел) hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, kaikiš suremb korktuz om 175 metrad. Matkad Ufahasai om 155 km pohjoižhe avtotedme. Salavat mülüb Suvibaškortostanan aglomeracijha (565 tuh. rist. vl 2016). Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Meleuz 47 km suvhe, Sterlitamak 30 km pohjoižhe i Išimbai kaks' kilometrad pohjoižpäivnouzmha.

Salavat om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Išimbain, Meleuzan i Sterlitamakan rajonidenke.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1959 lidnan ristitišt oli 60 667 eläjad, vl 1979 — 137 237 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 095 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 157..158 tuhad eläjid vozil 1995−2006.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,9%, totarlaižed — 20,8%, baškiralaižed — 18,0%, čuvašalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,7%.

Islaman Salavatan pämečet' i «Ihlas»-pühäpert' oma avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' sijadase lidnas. Om judaizman i protestantizman kundoid.

Professionaližen opendusen aluzkundad: indistrialine[1], mehanikan da sauvondan[2], opendusen i proftehnologijoiden[3], medicinine i muzikaline kolledžad, ekonomikan da ohjastusen, gumanitarine i opendusen tehnologijoiden institutad, Venäman üläopendusen aluzkundoiden (Uf, Moskv) koume filialad.

Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Igor' Mironov vspäi 2020.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, rel'savtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i sen aglomeracijas. «Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaižeks röunaks. Avtotesild ühtenzoitab Išimbai-lidnanke Vaugedjoges päliči. Salavat-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «UfOrenburg»-jonol.

Lähembaine Sterlitamakan lendimport radoi aktivižikš vhesai 1997, om sauptud, alastub rekonstrukcijale vspäi 2008.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Salavatan industrialižen kolledžan sait (salinc.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
  2. Salavatan mehanikan da sauvondan kolledžan sait (salavat-smsk.ru). (ven.)
  3. Salavatan opendusen i proftehnologijoiden kolledžan sait (skoipt.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf