Davlekanovo

Vikipedii
Davlekanovo
Давлеканово (ven.)
Дәүләкән (bašk.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 23,380 ristitud
Pind 40,97 km²
Davlekanovo Давлеканово (ven.) Дәүләкән (bašk.)
Pämez' Väčeslav Gaponenko
(eloku 2017—)
Telefonkod +7−34 768-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Mečet' (bašk.: Дәүләкән йәмиғ мәсете), vn 2021 nägu

Davlekanovo (ven.: Давлека́ново, bašk. i tot.: Дәүләкән) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Davlekanovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud külähä vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «SamarZlatoust»-raudtekeskust külän ümbrištos 19. voz'sadan lopus, i maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.

Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe, lämbitimed, päčid i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, transformatorad), sömtegimištol (jauh, sagud), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal, rahvahanpramozloil (kourad, punleiktand, kumisan tehmine).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Döm-jogen hural randal (bašk.: Дим vai Күгиҙел, Vaugedjogen hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufhasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme.

Davlekanovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1996 ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,1%, baškiralaižed — 26,0%, totarlaižed — 17,9%, ukrainalaižed — 4,4%, čuvašalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,3%.

Islaman kaks' pühäpertid oma avaitud. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Počajevan jumalaižen jumalanpert'[1] om letud.

Professionaližen opendusen neniden aluzkundoiden koume filialad ratas lidnas: Belebein mehanizacijan da elektrifikacijan kolledž, Baškiran arhitekturan, sauvondan i kommunaližen ižandusen kolledž[2], Ufan tehnologine tehnikum.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Davlekanovon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Davlekanovon filialan lehtpol' Baškiran sauvondkolledžan bask-rb.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf