Išimbai

Vikipedii-späi
Išimbai
Ишимбай (ven.)
Ишембай (bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 64,041 ristitud
Pind 103,47 km²
Išimbai Ишимбай (ven.) Ишембай (bašk.)
Pämez' Il'šat Šakirov
(tal'vku 2020—)
Telefonkod +7−34 794-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Išimbai (ven.: Ишимба́й, bašk. i tot.: Ишембай) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Išimbain rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2000.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud žilho vl 1932 samha kivivoid. Vl 1934 ühtištadihe lähižid külid da kätihe Išimbai-radnikžiloks, nimitihe Išimbajevo-külän (vspäi 1815) alusenpanijan mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vl 1940.

Išimbai šingotase kivivoin da sen gazan samižel, mašiništonsauvomižen tegimil (sured soavtod-transporterad ujelimil, libutimed, mašiništ buraudusen i kaivuziden täht[1], tömašinoiden kohenduz da pästand[2]), sauvondmaterialiden pästandal (katusenmaterialad, krepindmaterialad), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), mugažo katalizatoriden himine tegim[3] i mebel'fabrik ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tairuk-jogi (bašk.: Тәйрүк 36 km pitte) lankteb Vaugedjogehe lidnan röunoiš.

Matkad Ufahasai om 140 km orhal vai 150 km avtotedme. Om Salavat-lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks ezilidnaks, se om jogen hural randal, ühtenzoittas sildal.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Išimbai om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnankundan Administracijan pämez' om Sergei Nikitin (semendku 2009 — kül'mku 2019). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Azanov vn 2020 kül'mkuspäi, edeline ezimez' om Aleksandr Matrosov (tal'vku 2017 — kül'mku 2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 259 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaik 65 422 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 72 tuhad eläjid vl 1994.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 50,1 %, baškiralaižed — 28,7 %, totarlaižed — 14,2 %, čuvašalaižed — 0,9 %, ukrainalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,0 %, rahvahuden ozutandata — 3,4 %.

Islaman koume päpühäpertid (avaitihe vozil 1948, 1990 da 1995) ratas lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert'[4] (saudihe vll 2000−2004) om olmas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Išimbain professionaline kolledž[5], kivivoinkolledž[6] i Ufan valdkundaližen aviaciž-tehnižen universitetan filial.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Išimbain mašinansauvomižen tegimen sait (imzrb.ru). (ven.) (angl.)
  2. Išimbain tömašinansauvomižen tegimen sait (isszavod.ru). (ven.)
  3. Išimbain katalizatoriden specializiruidud himine tegim kntgroup.ru-saital. (ven.) (angl.) (isp.) (pers.)
  4. Išimbain pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  5. Išimbain professionaližen kolledžan sait (ipk-ishimbai.ucoz.net). (ven.)
  6. Išimbain kivivoinkolledžan sait (ishnk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf