Birsk

Vikipedii-späi
Birsk
Бирск (ven.)
Бөрө (bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 46,512 ristitud
Pind 77,31 km²
Birsk Бирск (ven.) Бөрө (bašk.)
Pämez' Viktorija Burdina
(eloku 2022—)
Telefonkod +7−34 784-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Birsk (ven.: Бирск, bašk.: Бөрө, tot.: Бөре, nitmar.: Пӱрӧ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Birskan rajonan administrativine keskuz vn 1930 elokun 20. päiväspäi da sen üks'jäine lidn, mugažo Birskan lidnankundan keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1555 kuti Arhangel'skoje-žilo. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti venälaine lidnuz, se oli polttud baškiralaižiden vasthalibundan aigan (1662−1664) Arhangel'skoje-žilon sijas. Vl 1774 Salavat Julaevan sodaväged poltiba sidä tošti, no udessaudihe žilod. Vspäi 1781 žilo kändihe lidnaks. Šingotihe kuti ümbrišton torguind- da openduzkeskuz.

Birskan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maploduiden kuivateztegim, maidtegim, etilspirtan da vodkan tegim, leibän edheotand), sauvondmaterialiden pästand (savičun tegim Ponomarövk-žilos), mugažo lapsiden bobaižiden tegim radab (pirdatezladimiden tegim enččes).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal sen alajoksmuses (Kaman bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Ufahasai om 80 km suvhe orhal vai 100 km avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Ponomarövk-žilo (ven.: Пономарёвка, 1852 rist. vl 2010) i Nikol'skii-külä (bašk.: Никольск, 85 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Birskan ližaks.

Lidnankundan Nevondkundan ezimez' om Vladislav Reznov vn 2021 tal'vkuspäi. Edeline Nevondkundan ezimez' om Andrei Plotnikov, radoi vn 2021 tal'vkuhusai. Lidnankundan Administracijan edeližed pämehed oma Nikolai Baranov (reduku 2021 — eloku 2022), Oleg Osincev (semendku 2018 — reduku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 635 ristitud (rajonan seičeme kümnendest), lidnankundan — 43 572 ristitud. Kaik 46 330 eläjad oli lidnas i 48 235 eläjad kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 53,6 %, totarlaižed — 16,8 %, baškiralaižed — 14,6 %, marilaižed — 13,1 %, toižed rahvahad — 1,9 %.

Islaman pämečet' om saudud lidnas vodele 2001, mugažo istorine mečet' om kaičenus. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma avaitud: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (letihe vll 1835−1841) i kaks' udessündutadud jumalanpertid, niišpäi üks' Eläban Eziauguižen Stroican naižjumalankodiš.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Birskan kooperativine tehnikum[2], mediciniž-farmaceftine kolledž[3], äiprofil'ne professionaline kolledž[4], Ufan üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Birskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Birskan kooperativižen tehnikuman sait (birskcoop.ru). (ven.)
  3. Birskan mediciniž-farmaceftižen kolledžan sait (bmfk-birsk.ru). (ven.)
  4. Birskan äiprofil'žen profkolledžan sait (birskpl31.ucoz.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf