Tuimazi

Vikipedii-späi
Tuimazi
Туймазы (ven. i bašk.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 68,246 ristitud
Pind 42,4 km²
Tuimazi Туймазы (ven. i bašk.)
Pämez' Eduard Rahmatullin
(2012−2013,
keväz'ku 2016—)
Telefonkod +7−34 782-xx-xxx
Avtokod 02, 102
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Tuimazi (ven.: Туймазы́, bašk. i tot.: Туймазы) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Tuimazin rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 raudtežiloks sauvomha da holitamha «Simbirsk — Uf»-raudted. Se sai lidnan statusad vl 1960.

Nevondkundaližes aigaspäi lidn om tegimišton järed keskuz: himine sarak (sijaližen kivivoingazan ümbriradmine substancijoihe), mašiništonsauvomine (kivivoin samižen i energetikan täht, betonmašiništ), sauvondmaterialiden pästand (torved, raudbetontegesed, savič, vahtbeton), pakuitesen tehmine (kartonkombinat i koume plastikpakuitesen edheotandad), meblin koume fabrikad, sömtegimišt (lihakombinat, konditerine fabrik).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Usen'-jogen hural randal tobjimalaz (bašk.: Өҫән, Ik-jogen oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tatarstanan röunhasai om seičeme kilometrad lodeheze, Ufahasai — 145 km päivnouzmha orhal vai 175 km «Ural»-trassadme (M5). Lähembaine lidn om Oktäbr'skii kümnes kilometras suvipäivlaskmha.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +20,9 C°, vilukun da uhokun — −11 C°, voden keskmäine lämuz +4,3 C°. Ekstremumad oma −27 C° i +32 C°. Paneb sadegid 467 mm vodes, oleleb niid vähemba kül'mkus-sulakus (23..34 mm kus).

Tuimazi om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 66 836 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 68 587 eläjad vl 2019.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 46,8 %, venälaižed — 25,2 %, baškiralaižed — 22,0 %, marilaižed — 2,1 %, čuvašalaižed — 1,7 %, toižed rahvahad — 2,2 %.

Tuimazin pedagogine[1], medicinine[2], industrialine[3] i valdkundaline juridine[4] kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Tuimazin pedagogižen kolledžan sait (туймазинский-колледж.рф). (ven.)
  2. Tuimazin medicinižen kolledžan sait (tmk-rb.ucoz.ru). (ven.)
  3. Tuimazin industrialižen kolledžan sait (tit-rb.ru). (ven.)
  4. Tuimazin valdkundaližen juridižen kolledžan sait (тгюк.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf