Mine sisu juurde

Dmitrijev (lidn)

Vikipedii-späi
Dmitrijev
Дмитриев
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 6,082 ristitud
Pind 7,94 km²
DmitrijevДмитриев
Pämez' Sergei Solohin
(kül'mku 2021—)
Telefonkod +7−47 150-xx-xxx
Avtokod 46
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Dmitrijev (ven.: Дми́триев), mugažo Dmitrijev-L'govskii (ven.: Дми́триев-Льго́вский) äjiš oficialižiš dokumentoiš, om Venäman lidn da lidnankund Kurskan agjan lodehes. Se om Dmitrijevan rajonan administrativine keskuz da pala.

Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan aigkirjas 12. voz'sadal kuti lidnuz nügüdläiženke nimitusenke korktas vanoikahas tahos. Sai nimed Dmitrii Solunalaine-pühämehen oiktastuseks. Dmitrijevskoje-žilo oli tetab 18. voz'sadal (nüg. Vanh Lidn-žilo ani suvhe lidnaspäi, ven. Старый Город). Dmitrijev sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779. Udesnimitihe Dmitrijev Svapal-lidnaks (ven. Дмитриев-на-Свапе) vl 1784, vai Dmitrosvapsk. 19. voz'sadal lidn oli opendusen i torguindan sijaližeks keskuseks, tehtihe melradoid. Vspäi 1929 lidnan nimituz om eziauguine. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (8. reduku 1941 — 3. keväz'ku 1943).

Dmitrijev šingotase sömtegimištol (maidkombinat, leibänproduktoiden kombinat) i maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Dmitrijevan rajonan sijaduz agjas vn 2016 kartal

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Svap-jogen oiktal randal (ven.: Свапа́ 197 km pitte, Seiman oiged ližajogi, Dnepran hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kurskhasai om kahesakümne seičeme kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 108 km avtotel vai 144 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sevsk (Bränskan agj) nell'kümnes kilometras päivlaskmha orhal vai 79 km avtotedme, i Železnogorsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 35 km avtotedme vai 63 km raudtedme. Dmitrijev-L'govskii-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas, «BränskL'gov»-keskustal.

Dmitrijev om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 7,94 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Sergei Lozin (kül'mku 2020 — kül'mku 2021), Aleksei Räbikin (Алексей Рябыкин, uhoku 2014 — reduku 2020). Edeline lidnan Duman ezimez' om Väčeslav Serdük.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 536 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 728 ristitud, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 6 317 ristitud. Kaik 6 619 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1979−2001 (11 200 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 98,1 %, toižed rahvahad — 1,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas. Niiden ližaks Jumalanmaman Katken päjumalanpert' (1843 — 1930-nded voded) ei ole kaičenus, ph. Dimitrii Solunalaižen jumalanpert' om saudud sil-žo sijal vll 2007−2009. Baptizman loičendpert' om avaitud lidnas mugažo.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid (nomer 2..4), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), specialine (korrekcine) škol-internat, ehtal'ne škol, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol A. M. Lübimovan nimed.

Dmitrijevan maižanduztehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Dmitrijev-lidnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Dmitrijevan maižanduztehnikuman sait (dsht.ru). (ven.)


Kurskan agjan lidnad
Dmitrijev | Fatež | Kurčatov | Kursk | L'gov | Obojan' | Ril'sk | Sudž | Ščigri | Železnogorsk