Sevsk

Vikipedii-späi
Sevsk
Севск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 6,732 ristitud
Pind 14 km²
Sevsk Севск
Pämez' Jelena Dobrodei
(reduku 2014—)
Telefonkod +7−48 356-xx-xxx
Avtokod 32
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sevsk (ven.: Севск) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Sevskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1146 nügüdläiženke nimenke da lidnan statusanke Sündun Eläbzdusen i Ph. Ipatijan jumalankodiden aigkirjoiš. 17. voz'sadal oli tetabaks Venäman röunanverižeks lidnuseks da torguindan keskuseks. Vspäi 1778 lidnan sauvond tegese nellikfartaloil pertišton uden planan mödhe. Oli alištunu Černigovan, Kijevan, Belgorodan i Orelan tobmudele ičeze istorijas.

Aigan mändes sirtihe valdkundröunad, 1880-nzil vozil saudihe raudted edahan lidnaspäi, i se kadoti endišt znamoičendad. Lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (1. reduku 1941 — 27. eloku 1943). Mülüb Bränskan agjaha vspäi 1944.

Sevsk šingotase sömtegimišton edheotandoil: konservtegim, lihakombinat, leibänkombinat, voitegim (argvoi, sagud).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Sev-jogen randoil (ven.: Сев, Nerussan ližajogi, Dnepran bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 120 km pohjoižhe orhal vai 140 km «Ukrain»-avtotedme (M3). M3-trass (Moskv — Bränsk — Ukrainan röun, edemba Kijevhasai) om ani lidnan päivlaskmaižen röunan taga. Lähembaine lidn om Seredina-Bud (ukr.: Сере́дина-Бу́да, Suman agj, Ukrain) 30 km päivlaskmha orhal. «Trojebortnoje»-röunpäličmänendtaho ühtenzoitab lidnad Ukrainanke.

Kaik kaks' žilod da kaks' küläd-slabadad mülüdas lidnankundha Sevskan ližaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 282 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaik 6 723 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 400 eläjad vl 1913.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne pühäpertid[1] oma kaičenus lidnas paloin vai täuzin: Ristan Zdviženjan Sevskan naižjumalankodi (vspäi 1808) ühtennimiženke jumalanpertinke, Sevskan mez'jumalankodi Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpertinke, Spasan Toižetamižen jumalankodi (päjumalanpert' i Kaikiden Pühämehiden jumalanpert'), kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks kaks' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus.

Trubčevskan politehnižen tehnikuman Sevskan filial[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan pämez' om lidnankundan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Sevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sevskan filial Trubčevskan politehnižen tehnikuman trpoliteh.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč