Sevsk
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 6,732 ristitud |
Pind | 14 km² |
Pämez' | Jelena Dobrodei (reduku 2014—) |
Telefonkod | +7−48 356-xx-xxx |
Avtokod | 32 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sevsk (ven.: Севск) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Sevskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1146 nügüdläiženke nimenke da lidnan statusanke Sündun Eläbzdusen i Ph. Ipatijan jumalankodiden aigkirjoiš. 17. voz'sadal oli tetabaks Venäman röunanverižeks lidnuseks da torguindan keskuseks. Vspäi 1778 lidnan sauvond tegese nellikfartaloil pertišton uden planan mödhe. Oli alištunu Černigovan, Kijevan, Belgorodan i Orelan tobmudele ičeze istorijas.
Aigan mändes sirtihe valdkundröunad, 1880-nzil vozil saudihe raudted edahan lidnaspäi, i se kadoti endišt znamoičendad. Lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (1. reduku 1941 — 27. eloku 1943). Mülüb Bränskan agjaha vspäi 1944.
Sevsk šingotase sömtegimišton edheotandoil: konservtegim, lihakombinat, leibänkombinat, voitegim (argvoi, sagud).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, Sev-jogen randoil (ven.: Сев, Nerussan ližajogi, Dnepran bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 120 km pohjoižhe orhal vai 140 km «Ukrain»-avtotedme (M3). M3-trass (Moskv — Bränsk — Ukrainan röun, edemba Kijevhasai) om ani lidnan päivlaskmaižen röunan taga. Lähembaine lidn om Seredina-Bud (ukr.: Сере́дина-Бу́да, Suman agj, Ukrain) 30 km päivlaskmha orhal. «Trojebortnoje»-röunpäličmänendtaho ühtenzoitab lidnad Ukrainanke.
Kaik kaks' žilod da kaks' küläd-slabadad mülüdas lidnankundha Sevskan ližaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 282 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaik 6 723 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 400 eläjad vl 1913.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne pühäpertid[1] oma kaičenus lidnas paloin vai täuzin: Ristan Zdviženjan Sevskan naižjumalankodi (vspäi 1808) ühtennimiženke jumalanpertinke, Sevskan mez'jumalankodi Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpertinke, Spasan Toižetamižen jumalankodi (päjumalanpert' i Kaikiden Pühämehiden jumalanpert'), kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks kaks' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus.
Trubčevskan politehnižen tehnikuman Sevskan filial[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Lidnan pämez' om lidnankundan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Sevskan lidnusen ruinan nägu (2021)
-
Ristan Zdviženjan jumalanpert', vn 2012 nägu
-
Kuvapatsaz Sevskan jaugvägiden polkun muštoks i Emäganpäivän kellčuhunduz Redukun revolücijan torgul vl 2019
-
Keskškol nomer üks' (2012)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Sevskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Sevskan filial Trubčevskan politehnižen tehnikuman trpoliteh.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnankundan lehtpoled Sevskan rajonan tobmuden aluzkundoiden oficialižel saital (sevskadm.ru). (ven.)
Sevsk Vikiaitas |
Bränskan agjan lidnad | ||
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||