Starodub
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 17,687 ristitud |
| Pind | 22 km² |
| Telefonkod | +7−48 348-xx-xxx |
| Avtokod | 32 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Starodub (ven.: Стародуб [stərɐˈdup]) om Venäman lidn Bränskan agjan suves. Se om Staroduban ümbrikon administrativižeks keskuseks da palaks. Edel vn 2020 elokud oli erigoittud lidnümbrikoks i ei mülünd Staroduban rajonha, sid' ühtištadihe kaht municipalitetad.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1080 olijanke lidnusenke da lidnan statusanke Lavrentijan aigkirjas, mugažo Starodub-Severskii-nimenke. Se sai makundan lidnan statusad vl 1782.
Amuine pertišt om kaičenus tähäsai läz täuzin. Om äi vanhid kundaližid sauvusid i torgovanoiden pertid.
Starodub šingotase sömtegimišton edheotandoil: pästtas saguzid, kolbasoid, leibäd, kuivatud sömäd da konservid.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan pohjoižes, Babinc-jogen randal (ven.: Бабинец, Vablin ližajogi, Dnepran bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Bränskhasai om 145 km pohjoižpäivnouzmha. Vspäi 1900 raudtesarak ühtenzoitab lidnad lähembaiženke Uneč-lidnanke koumekümnes kilometras pohjoižhe.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Starodub oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Tamara Sorokvaša radoi lidnümbrikon pämehen (reduku 2014—).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 010 ristitud, vn 2021 — 17 687 ristitud. Kaik 18 824 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 400 eläjad vll 1996−2001.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,1 %, tadžikalaižed — 0,9 %, azerbaidžanlaižed — 0,7 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 4,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Hristan Raštvoiden päjumalanpert' (kozakišton), koume jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i kümne jumalanpertid ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 3..5, 12, 34), koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), ehtal'ne škol türmatud kolonijanno, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol A.I. Rubcan nimed, ümbrikon sportškol. Bränskan agrarine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ümbrikon Administracii torgul (2008)
- Muštnik i pühäpert' (2008)
- Hristan Raštvoiden päjumalanpert' (kozakišton), vn 2014 nägu
- Lidnan počtamt, ende Sur' sinagog (viluku 2020)
- Staroduban kodirandantedištandmuzei (2023), ende Miklaševskijan usadib
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Staroduban municipaližen ümbrikon nevondkundan sait (стародубский-совет.рф). (ven.)
- Staroduban ümbrikon Administracijan sait (starodub.gosuslugi.ru) i sen vanh versii (adminstarrayon.ru, om täuttud vn 2024 tal'vkuhusai). (ven.)
| Starodub Vikiaitas |
| Bränskan agjan lidnad | ||
| Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||
