Sel'co
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 16,664 ristitud |
Pind | 33,08 km² |
Pämez' | Jelena Gašičeva (reduku 2014—) |
Telefonkod | +7−4832-xxx-xxx |
Avtokod | 32 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sel'co (ven.: Сельцо) om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižes.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti raudtestancii da sen žilo «Rig — Orel»-jonol, mugažo šingotihe mecpilindan edheotandoil. Kätihe radnikžiloks vl 1938, šlibakoiden tegim radoi 2 kilometras. Vn 1943 sügüz'kul nacistižen Saksanman sodaväged poltiba žilod lähtten, udessündutamine zavodihe sil-žo vodel.
Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1990. Järedad Bränskan himine tegim (sauvondhimijan produktad) i meckombinat (meblin tehmine) ratas Sel'cos, mugažo leibäntegim, «Tamoš»-lihakombinat i mineralveden edheotand.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Desn-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskan röunhasai om 7 km suvipäivnouzmha raudtedme, keskushesai — 33 km. Ühtennimine raudtestancii om «Bränsk — Smolensk»-jonol.
Sel'co om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvhanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 934 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979−1992, enamba 20 tuhad eläjid (vl 1989 — 20 762 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om olmas lidnas (saudihe vll 1994−2005), om väges.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Sel'co-lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (admsel.ru). (ven.)
- Lidnan kul'turan oficialine sait (seltso-city.ru). (ven.)
Bränskan agjan lidnad | ||
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||