Sel'co

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sel'co
Сельцо
 Lidnanznam
Coat of arms of Seltco (Bryansk oblast).gif
 Flag
Flag of Selco (Bryansk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 16 664 ristitud
Pind 33,08 km²
Pämez' Jelena Gašičeva
(reduku 2 014—)
Telefonkod +7-4 832-xxx-xxx
Avtokod 32
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sel'co (ven.: Сельцо) om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižes.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti raudtestancii da sen žilo «RigOrel»-jonol, mugažo šingotihe mecpilindan edheotandoil. Kätihe radnikžiloks vl 1938, šlibakoiden tegim radoi 2 kilometras. Vn 1943 sügüz'kul nacistižen Saksanman sodaväged poltiba žilod lähtten, udessündutamine zavodihe sil-žo vodel.

Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1990. Järedad Bränskan himine tegim (sauvondhimijan produktad) i meckombinat (meblin tehmine) ratas Sel'cos, mugažo leibäntegim, «Tamoš»-lihakombinat i mineralveden edheotand.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Desn-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskan röunhasai om 7 km suvipäivnouzmha raudtedme, keskushesai — 33 km. Ühtennimine raudtestancii om «BränskSmolensk»-jonol.

Sel'co om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvhanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 934 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979−1992, enamba 20 tuhad eläjid (vl 1989 — 20 762 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om olmas lidnas (saudihe vll 1994−2005), om väges.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč