Sel'co

Vikipedii
Sel'co
Сельцо
 Lidnanznam
Coat of arms of Seltco (Bryansk oblast).gif
 Flag
Flag of Selco (Bryansk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 16,664 ristitud
Pind 33,08 km²
Pämez' Jelena Gašičeva
(reduku 2014—)
Telefonkod +7−4832-xxx-xxx
Avtokod 32
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sel'co (ven.: Сельцо) om Venäman lidn da lidnümbrik Bränskan agjan pohjoižes.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti raudtestancii da sen žilo «RigOrel»-jonol, mugažo šingotihe mecpilindan edheotandoil. Kätihe radnikžiloks vl 1938, šlibakoiden tegim radoi 2 kilometras. Vn 1943 sügüz'kul nacistižen Saksanman sodaväged poltiba žilod lähtten, udessündutamine zavodihe sil-žo vodel.

Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1990. Järedad Bränskan himine tegim (sauvondhimijan produktad) i meckombinat (meblin tehmine) ratas Sel'cos, mugažo leibäntegim, «Tamoš»-lihakombinat i mineralveden edheotand.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Desn-jogen hural randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskan röunhasai om 7 km suvipäivnouzmha raudtedme, keskushesai — 33 km. Ühtennimine raudtestancii om «BränskSmolensk»-jonol.

Sel'co om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvhanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 934 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1979−1992, enamba 20 tuhad eläjid (vl 1989 — 20 762 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om olmas lidnas (saudihe vll 1994−2005), om väges.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč