Mglin
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 6,919 ristitud |
| Pind | 15 km² |
| Pämez' | Gennadii Podverbnii (kezaku 2021—) |
| Telefonkod | +7−48 339-xx-xxx |
| Avtokod | 32 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Mglin (ven.: Мглин) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Mglinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1154 kuti Zaroi (ven.: Зарой), mainitase ph. Ipatijan Gangralaižen jumalankodin aigkirjas, mugažo Zartii (ven.: Зартый) i Zarub. Oli pandud mantazole mongoliž-totarižen londan aigan. Vspäi 1359 mainitase nügüdläiženke nimenke Litvanman aigkirjoiš. Mglin sai lidnan statusad vl 1781. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (16. eloku 1941 — 22. sügüz'ku 1943). Okkupacijan aigan 2,7 tuh. lidnalaižid oli riktud (amptihe evrejalaižid massižikš vn 1942 2. keväz'kud), 2,5 tuh. oliba kükstud Germanijha radoile. Udessündutihe Mglinad sodan jäl'ghe, saudihe severt-se uzid tegimid.
Mglin šingotase sömtegimištol sijaližel torhudel (argvoi, sagud, trahmal[1], leib) i mecedheotandoil (pilindmaterialad). Nevondkundaližen aigan savičuntegim i tegimištoline kombinat radoiba mugažo.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Sudink-jogen randal (ven.: Судынка, Voronusan ližajogi, Iputin bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Bränskhasai om 103 km päivnouzmha orhal vai 125 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Uneč 32 km suvipäivlaskmha i Suraž 36 km päivlaskmha avtoteil.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mglin om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Lüdmila Perluhina (reduku 2019 — kezaku 2021), Anna Fomina (radoi vn 2019 redukuhusai). Lidnan erigoittud Administracii om likvidiruidud vn 2015 uhokus, Lüdmila Perluhina oli likvidacižen laudkundan ohjandajan vn 2014 sügüz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 290 eläjad, vl 1959 — 6 083 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 916 ristitud, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 6 919 ristitud. Kaik 7 884 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1913 (9 900 rist.) i vl 1998 (9 000 rist.).
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,9 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (saudihe vll 1815−1830), kaks' jumalanpertid i časoun'.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' päivkodid (nomer 1 i 2), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), Mglinan škol-internat, muzikškol, čomamahtoine škol, sportškol. Bränskan agrarižen tehnikuman (Starodub) filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Suren sodan velleskaum Nevondkundaližel torgul (2021)
- Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', vn 2013 nägu
- Ph. Varvaran jumalanpert', vn 2021 nägu
- Nevondkundaline lidnanznam (oli vspäi 1983)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnankundan lehtpoled Mglinan rajonan tobmuden mgladm.ru-saital. (ven.)
- Lidnan istorijan sait (mglin-krai.ru). (ven.)
| Mglin Vikiaitas |
| Bränskan agjan lidnad | ||
| Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||
