Ahtubinsk

Ahtubinsk
Ахтубинск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	34,873 ristitud
Pind	17 km²
Pämez'	Dmitrii Šubin; (reduku 2021—)
Telefonkod	+7−85 141-xx-xxx
Avtokod	30
Aigvö	UTC+4 (MSK+1)

Ahtubinsk (ven.: Ахту́бинск) om Venäman lidn da lidnankund Astrahanin agjan lodehes. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ahtubinskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Venäman NFST:n Ülembaižen Nevondkundan Prezidiuman käskön mödhe vn 1959 tal'vkun 18. päiväspäi koumen žilon ühtištusel — Vladimirovk-slabad (ven.: Владимировка, mainitase vspäi 1793, se oli rajonan keskuseks), Petropavlovk-žilo (ven.: Петропавловка) i žilo Ahtuban raudtestancijanno. Panihe niiden žiloiden alust kormadamha keitandsolad Baskunčak-järvespäi Volgan laivoihe. Ezmäine raudtesild Ahtubas päliči oli saudud vl 1912, passažirine raudtestancii nimitase Vladimirovk:aks, Ahtub om stancii jüguiden täht.

Venäman kaikiš suremb kaičendministrusen lendimiden kodvindkeskuz sijadase lidnanno, kosmonavtikan tehnologine park^[1] radab. Ahtubinsk šingotase laivoiden sauvondan da kohendusen tegimel^[2], turizmal (vižtoštkümne adivpertid), mugažo sömtegimišton edheotandad ratas (lihakombinat, leibänpaštandsijad, «Russol'»-kompanijan transportkeskuz).

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Volgan hijamiden (Ahtub, Vladimirovk, Kalmink) hural randal, üks' metr valdmeren tazopindan päl keskmäižel korktusel.

Matkad Astrahanihesai om 305 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Znamensk vižkümnes kilometras lodeheze kaikil teil.

Klimat om terav kontinentaline, kuiv da päivoikaz. Keza om pit'k da räk, tal'v om lühüd no vilu. Voden keskmäine lämuz om +10,1 C°, heinkun +25,3 C°, vilukun −6,8 C°. Ekstremumad oma −34 C° (viluku) i +43 C° (heinku). Paneb sadegid 249 mm vodes, enamba kezal (valegiden nägul), kuivad letetulleid oleldas kezal i tal'vel. Tal'veline lumikate (5..12 santimetrhasai) ei ole hätkeline.

Tobmuz

Kaik viž pen't eländpunktad (kaks' oli kaikenaigaižeta ristitištota vl 2010) mülüdas lidnankundha Ahtubinskan ližaks. Lidnankundan pind — 1055,4 km².

Lidnan Nevondkundan ezimez' om Jevgenii Trefilov vn 2019 redukuspäi. Edeline ezimez' om Ivan Semenov, radoi edel vn 2019 redukud. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Amanga Naruzbaev (reduku 2009 — eloku 2019).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41,853 ristitud, kaiken lidnankundan — 41,923 ristitud, rajonan koume videndest, vn 2021 lidnan — 35,635 ristitud. Vl 2017 kaik 37,883 eläjad oli lidnas i 37,906 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53 tuhad eläjid vl 1987.

Rahvahad (2010): venälaižed — 86,5 %, kazahlaižed — 6 %, ukrainalaižed — 2,2 %, toižed rahvahad — 5,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid^[3] oma letud lidnas: 18. voz'sadan Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen pühäpert' (om udessaudud kafedraližeks päjumalanpertikš vll 2002−2010), koume jumalanpertid i kaks' časounäd. Islaman pühäpert' om avaitud.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma rajonan vižtoštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 1..6, 8, 10..17), kahesa keskškolad (nomer 1..6, 8, 9), kadetine škol-internat P. O. Suhoin nimed, lapsiden sädamižen keskuz, rajonan čomamahtoiden škol M. A. Balakirevan nimed (kahesa palakundad: muzikaline, estradan da džazan, horeografine, pirdandan, teatraline, estetikan, vaumičendan, hengeližen muzikan, mugažo kompjutermodeliruindan openduz), rajonan čomamahtoine škol nomer 4 P. I. Kotovan nimed, rajonan sportškol.

Astrahanin avtotekolledžan filial, Astrahanin bazižen medkolledžan filial i Moskvan aviacine institut-tedoiduzuniversitetan Vzlöt-filial^[4] («Lendahtamine») oma Ahtubinskan professionaližen opendusen aluzkundoikš.