Ruan

Vikipedii-späi
Ruan
Rouen
Lidnanznam
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2015) 110,169 ristitud
Pind 21,38 km²
Ruan Rouen
Pämez' Nikolä Majer-Rossinjol'
(2020−2026,
Nicolas Mayer-Rossignol)
Telefonkod +33−235
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan shematine nägu

Ruan (franc.: Rouen [ʁwɑ̃]) om lidn Francijan pohjoižes. Se om Normandii-regionan administrativine da istorine pälidn, mugažo Mererandaline Sen-departamentan keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine lidnalaižiden eländpunkt sündui Senan oiktal randal läz meiden eran zavodindad, Oktavian Avgust-imperatoran ohjandusen aigan. Sen galliž-rimalaižen lidnan korged aig oli 3. voz'sadal, letihe amfiteatrad i surid termid (kül'betid). Saksalaižiden londad zavodihe 4. voz'sadan keskespäi, ezmäine päjumalanpert' oli saudud sil-žo aigal.

Ruan šingotihe tekstiližel tegimištol. Ezilidnoiš om neniden sarakoiden edheotandoid: metallurgii, mašinansauvomine, kivivoinümbriradmine, himine, punümbriradai, bumagan tehmine. Merijogiport radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Sen-jogen randoil, 2..152 m ü.m.t. korktusil. Matkad Parižhasai om 136 km suvipäivnouzmha.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 111 557 ristitud i 655 tuhad ezilidnoidenke, lidnaglomeracijan pind — 1800 km². Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124 987 eläjad vl 1911.

Avtobusad, tramvaid, taksid i velosipediden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas sen ümbrištonke.

Edeline lidnan pämez' om Ivon Rober (2014−2020, Yvon Robert).

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]