Lion

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lion
Lyon
 Lidnanznam
Blason Ville fr Lyon.svg
 Flag
Drapeau de Lyon.svg
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2014) 506 615 ristitud
Pind 47,87 km²
LionLyon
Pämez' Žorž Kepenekän (2 017—)
Telefonkod +33-4
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lion jagase 9 ümbrikho (fr. arrondissement).

Lion (franc.: Lyon [ljɔ̃]) om Francijan koumanz' surtte lidn, sijadase sen suvipäivnouzmas. Se om Overn' — Ron — Al'pad-regionan (vspäi 2016) i Lionan metropolii-departamentan administrativine keskuz (vspäi 2015), mugažo Ronan departamentan tobmuden aluzkundoiden pordaigaline sijaduz.

Lidn om Francijan tegimišton, kul'turan da opendusen järed keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vl 43 edel m.e. kuti Riman Lugdun-kolonii (kel'tan kelel «Lug-jumalan lidnuz» vai «kroikoiden kukkaz», latinankel'ne nimi Lugdunum) galliden vanhas torguindsijas.

Vspäi 1420 kaks' jarmankad oleli lidnas kunigahan käskön mödhe, se vei lidnad änikoičendale Italijan torgovanoiden da bankiroiden ühtnendanke. Lion tegihe Francijan da Evropan kirjoiden painmižen znamasižeks keskuseks. 19. voz'sadal šuukkanghid pästtihe lidnas (ezmäine sija Evropas).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Ronan alangištos, Ronanjogen i Sonanjogen ühthejoksmusen sijas, 162—305 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Koume kukhad om läz: Furvjer (299 m), Krua-Russ (250 m) da Düšer. Klimat om subtropine kontinentaline, Keskmeren valatoitmiženke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 eläjiden lugu oli 496 343 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1931 — 579 tuh. eläjid. Läz 1,7 mln elädas lidnaglomeracijas (fr. Grand Lyon). Himižen tegimišton edheotandoiden koncentracii om suvhe lidnaspäi. Koume atomelektrostancijad oma 50 kilometras lidnaspäi: Büže, Krei-Mal'vil' i Sent-Al'ban.

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, velosipedoiden kortomverk oma kundaližeks transportaks lidnas. Om kuz' päraudtestancijad lidnas da sen ümbrištos. «TGV»-kiruhjonused ajadas vspäi 1981 Parižhasai, vspäi 2001 Marselihesai, projektiruidas teid Italijha. Vspäi 1978 metropoliten om lidnas (vl 2017 om 4 jonod, 40 stancijad, 32 km raudted). Rahvahidenkeskeine civiline Sent-Ekzüperin nimel nimitadud lendimport (LYS, fr. Lyon Saint-Exupéry) sijadase 25 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas matknikoiden da jügureisid kaiked Evropadme i Kanadhasai.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.