Mine sisu juurde

Lion

Vikipedii-späi
Lion
Lyon
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2020) 522,228 ristitud
Pind 47,87 km²
Lion Lyon
Pämez' Gregori Duse
(heinku 2020—,
Grégory Doucet)
Telefonkod +33−4
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2012)

Lion (franc.: Lyon [ljɔ̃]) om Francijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase sen suvipäivnouzmas. Se om Overn' — Ron — Al'pad-regionan (vspäi 2016) i Lionan metropolii-departamentan administrativine keskuz (vspäi 2015), mugažo Ronan departamentan tobmuden aluzkundoiden pordaigaline sijaduz.

Lidn om Francijan tegimišton, kul'turan da opendusen järed keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vl 43 edel m.e. kuti Riman Lugdun-kolonii (kel'tan kelel «Lug-jumalan lidnuz» vai «kroikoiden kukkaz», latinankel'ne nimi Lugdunum) galliden vanhas torguindsijas.

Vspäi 1420 kaks' jarmankad oleli lidnas kunigahan käskön mödhe, se vei lidnad änikoičendale Italijan torgovanoiden da bankiroiden ühtnendanke. Lion kändihe Francijan da Evropan kirjoiden painmižen znamasižeks keskuseks. 19. voz'sadal pästtihe šuukkanghid lidnha, se oli kaikiš surembaks Evropan keskuseks niiden pästandan mödhe.

Lion šingotase biotehnologijan edheotandoil (vakcin), kompjuter- i vändprogramiden tehmižel, openduzkeskuseks, turizmal. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: «Sanofi Pasteur», «Renault Trucks», «Iveco Bus», Euronews, rahvahidenkeskeine Interpol-agentuz. Himižen tegimišton edheotandoiden koncentracii om suvhe Lionaspäi. Koume atomelektrostancijad oma 50 kilometras lidnaspäi: Büže, Krei-Mal'vil' i Sent-Al'ban.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Ronan alangištos, Ronanjogen i Sonanjogen ühthejoksmusen sijas, 162..305 m korktusil, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume kukhad oma läz: Furvjer (299 m), Krua-Russ (250 m) i Düšer.

Klimat om subtropine kontinentaline, Keskmeren valatoitusenke. Kezaaig om päivoikaz, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +13 C°, kezakun-elokun +20,3..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun +4,1..+5,2 C°. Ekstremumad oma −24,6 C° (tal'vku) i +41,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +2,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad sügüz'kus. Paneb sadegid 821 mm vodes, enamba semendkus (81 mm) i sügüz'kus-kül'mkus (83..100 mm kus), vähemba uhokus (42 mm).

Lionan ümbrikod (2015)

Lion jagase ühesaks ümbrikoks (franc.: arrondissement).

Edeližed lidnan pämehed: Žerar Kollon (Gérard Collomb, 2001−2017, kül'mku 2018 — heinku 2020, koli vl 2023), Žorž Kepenekän (Georges Képénékian, heinku 2017 — kül'mku 2018).

Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 491 268 ristitud, heišpäi seičemendez om sündnu kontinentaližen Francijan irdpolel. Kaik 513 275 eläjad oli lidnas vn 2016 augotišes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 579 tuh. eläjid vl 1931. Läz 2,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas (franc.: Grand Lyon) 4605,8 km² pindal vl 2020 (i vl 2016).

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, velosipedoiden kortomverk oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1978 metropoliten radab lidnas (nell' jonod, 40 stancijad, 32 km raudted vl 2017). Kaik kuz' päraudtestancijad ratas lidnas da sen ümbrištos. «TGV»-kiruhjonused ajadas vspäi 1981 Parižhasai, vspäi 2001 Marselihesai, projektiruidas teid Italijha.

Rahvahidenkeskeine civiline Lion-lendimport Sent-Ekzüperin nimed[1] (LYS / LFLL, franc.: Lyon Saint-Exupéry, 11,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas matknikoiden da jügureisid kaiked Evropadme i Kanadhasai.

  1. Rahvahidenkeskeižen Lion-lendimportan sait (lyonairport.org). (angl.)