Lion

Lion
Lyon
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2020)	522,228 ristitud
Pind	47,87 km²
Pämez'	Gregori Duse; (heinku 2020—,; Grégory Doucet)
Telefonkod	+33−4
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Lion (franc.: Lyon [ljɔ̃]) om Francijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase sen suvipäivnouzmas. Se om Overn' — Ron — Al'pad-regionan (vspäi 2016) i Lionan metropolii-departamentan administrativine keskuz (vspäi 2015), mugažo Ronan departamentan tobmuden aluzkundoiden pordaigaline sijaduz.

Lidn om Francijan tegimišton, kul'turan da opendusen järed keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vl 43 edel m.e. kuti Riman Lugdun-kolonii (kel'tan kelel «Lug-jumalan lidnuz» vai «kroikoiden kukkaz», latinankel'ne nimi Lugdunum) galliden vanhas torguindsijas.

Vspäi 1420 kaks' jarmankad oleli lidnas kunigahan käskön mödhe, se vei lidnad änikoičendale Italijan torgovanoiden da bankiroiden ühtnendanke. Lion kändihe Francijan da Evropan kirjoiden painmižen znamasižeks keskuseks. 19. voz'sadal pästtihe šuukkanghid lidnha, se oli kaikiš surembaks Evropan keskuseks niiden pästandan mödhe.

Lion šingotase biotehnologijan edheotandoil (vakcin), kompjuter- i vändprogramiden tehmižel, openduzkeskuseks, turizmal. Neniden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: «Sanofi Pasteur», «Renault Trucks», «Iveco Bus», Euronews, rahvahidenkeskeine Interpol-agentuz. Himižen tegimišton edheotandoiden koncentracii om suvhe Lionaspäi. Koume atomelektrostancijad oma 50 kilometras lidnaspäi: Büže, Krei-Mal'vil' i Sent-Al'ban.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ronan alangištos, Ronanjogen i Sonanjogen ühthejoksmusen sijas, 162..305 m korktusil, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Koume kukhad oma läz: Furvjer (299 m), Krua-Russ (250 m) i Düšer.

Klimat om subtropine kontinentaline, Keskmeren valatoitusenke. Kezaaig om päivoikaz, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +13 C°, kezakun-elokun +20,3..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun +4,1..+5,2 C°. Ekstremumad oma −24,6 C° (tal'vku) i +41,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +2,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad sügüz'kus. Paneb sadegid 821 mm vodes, enamba semendkus (81 mm) i sügüz'kus-kül'mkus (83..100 mm kus), vähemba uhokus (42 mm).

Tobmuz

Lionan kund jagase ühesaks nomeruidud ümbrikoks (franc.: arrondissement) vspäi 1852, nomer 1..9. Lionan kundan municipaline nevondkund kogoneb 73 ühtnijaspäi. Lion-kundan tobmuden pämez' om mer (franc.: Maire de Lyon), valičese nevondkundal ičeze ühtnijoišpäi. Edeližed lidnankundan merad: Žerar Kollon (Gérard Collomb, 2001−2017, kül'mku 2018 — heinku 2020, koli vl 2023), Žorž Kepenekän (Georges Képénékian, heinku 2017 — kül'mku 2018).

Vl 2015 Lionan kund i sen 58 ümbärdajad kundad sädiba Lionan Metropolisad 534 nellikkilometrad pindal. Sen Metropolitenine nevondkund om üks'jäine mugoine kollektivine tobmuden organ valdkundas, kundoiden i departamentoiden aluzkundad jätktas ičeze radod. Vl 2020 kaik rahvaz valiči Metropolitenižen nevondkundan ühtnijoid ezmäižen kerdan. Kaik om 14 valičendümbrikod Metropolisas, niišpäi kuz' sijadasoiš Lion-kundas. Lionan Žerar Kollon-mer oli Metropolisan ezmäižen pämehen vll 2015−2017.

Eläjad

Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 491 268 ristitud, heišpäi seičemendez om sündnu kontinentaližen Francijan irdpolel. Kaik 513 275 eläjad oli lidnas vn 2016 augotišes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 579 tuh. eläjid vl 1931. Läz 2,3 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas (franc.: Grand Lyon) 4605,8 km² pindal vl 2020 (i vl 2016).

Lidnas om koume publišt universitetad (Lion 1 Klod Bernaran nimed^[1], Lion 2 Lümjeran nimed, Lion 3 Žan Mulenan nimed) 100 tuhanke üläopenikoid kaikiš niiš, privatine Lionan katoline universitet^[2] (franc.: Institut Catholique de Lyon, alusenpanend 1875, 11,5 tuh. üläopenikoid), 33 tošt professionaližen opendusen aluzkundad.

Transport

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, velosipedoiden kortomverk oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1978 metropoliten radab lidnas (nell' jonod 40 stancijanke, 32 km raudted vl 2017). Kaik kuz' päraudtestancijad ratas lidnas da sen ümbrištos. «TGV»-kiruhjonused ajadas vspäi 1981 Parižhasai, vspäi 2001 Marselihesai, projektiruidas teid Italijha.

Rahvahidenkeskeine civiline Lion-lendimport Sent-Ekzüperin nimed^[3] (LYS / LFLL, franc.: Lyon Saint-Exupéry, 11,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'kümnes vides kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas matknikoiden da jügureisid kaiked Evropadme i Kanadhasai.

Galerei

Lionan merii (2023)
Furvjeran Jumalanmaman riman katoline bazilikjumalanpert', vn 2014 nägu (om saudud vll 1872−1884)
Azjaline Par-Djo-rajon vl 2023
Lion 1-universitetan La Dua-kampus (2011)
Rahvahidenkeskeižen Lion-lendimportan Sent-Ekzüperin nimed terminalad vl 2022
Lion-Par-Djo-päraudtestancii vl 2018