Marsel'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Marsel'
Marseille
 Lidnanznam
Armoiries de Marseille.svg
 Flag
Flag of Marseille.svg
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2016) 869 815 ristitud
Pind 240,62 km²
Marsel' Marseille
Pämez' Žan-Klod Goden
(kezaku 1 995—)
Telefonkod +33-(0)49
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Marselin sektorad da niiden ümbrikod.

Marsel' (franc.: Marseille [maʁ.sɛj], sijaline virkand: [mɑχˈsɛjə]) om Francijan lidn da kommun valdkundan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionan i sen Buš-dü-Ron-departamentan administrativine keskuz. Järed portkompleks Keskmeren randal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud läz 600 vot edel meiden erad Anatolijan pol'saren grekalaižil kuti port Massalii-nimenke (amuižgrek.: Μασσαλία). Se kändihe torguindlidnaks aigan mändes. Ripmatoman tazovaldkundan keskuz oli ühtnenu Riman tazovaldkundha. Vll 1720−1722 lidnan ristitišton pol' koli bubonmustmoraspäi. Afrikan kolonijoiden otand kävutamižhe i Suecan kanalan avaiduz eläbzdoittihe lidnad.

Marsel' šingotase ühtenzoittud Fosanke meriportal, kivivoin ümbriradmižel, kivivoinhimižel tehmižel, laivan- i lendimensauvomižel, turizmal (4,1 mln tulijoid vl 2012).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Lionan lahten randal, mererandaližil kukhil 0..652 m korktusil. Ronan jogensu om 30 km lodeheze lidnaspäi. Om äi kül'bendrandoid i penid merikaroid randal lidnas da sen ümbrištos.

Marsel' jagase 8 sektorha, kaikutte ičeze nevondkundanke. Ned kogotas 16 municipališt ümbrikod. Ümbrikod alajagasoiš 111 fartalha. Toižikš lidn departamentan palaks jagase 25 nimitadud kantonha, kaik niid om 57 departamentas.

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2007 eläjiden lugu oli 859 543 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 908 600 eläjad vl 1975. Vl 2011 kaik 1,8 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Vl 2011 oli 100 tuhad ristituid lidnas Alžiran, Tunisan i Marokon augotižlibundanke.

Avtobusad, tramvaid, portan ehtatimlinii, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1977 (vspäi 2010 om 2 jonod, 28 stancijad, 22 km raudted). Rahvahidenkeskeine Marsel' Provans-lendimport (MRS, 8,5 mln passažiroid i 55 tuh. tonnoid jüguid vl 2016) sijadase 27 km lodeheze lidnan keskusespäi Marin'jan-kommunas. Tehtas reisid Evropadme i Francijadme, Marokon, Alžir- i Tunis-valdkundoiden lidnoihe, Keskmeren toižihe maihe, Kanadha i Madagaskarha, Kariban meren departamentoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]