Mine sisu juurde

Marsel'

Vikipedii-späi
Marsel'
Marseille
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2020) 870,321 ristitud
Pind 240,62 km²
Marsel' Marseille
Pämez' Benua Pajan
(tal'vku 2020—,
Benoît Payan)
Telefonkod +33-(0)49
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Marselin transportkart (2016)

Marsel' (franc.: Marseille [maʁ.sɛj], sijaline virkand: [mɑχˈsɛjə]) om Francijan lidn da kommun valdkundan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Provans — Al'pad — Azur'ne rand-regionan i sen Buš-dü-Ron-departamentan administrativine keskuz. Järed portkompleks Keskmeren randal radab lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud läz 600. vot edel meiden erad Anatolijan pol'saren grekalaižil kuti port Massalii-nimenke (amuižgrek.: Μασσαλία). Se kändihe torguindlidnaks aigan mändes. Ripmatoman tazovaldkundan keskuz oli ühtnenu Riman tazovaldkundha. Vll 1720−1722 lidnan ristitišton pol' koli bubonmustmoraspäi. Afrikan kolonijoiden otand kävutamižhe i Suecan kanalan avaiduz eläbzoittihe lidnad.

Marsel' šingotase ühtenzoittud Fosanke meriportal, kivivoin ümbriradmižel, kivivoinhimižel tehmižel, laivan- i lendimensauvomižel, turizmal (4,1 mln matknikoid vl 2012).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Lionan lahten randal, mererandaližil kukhil 0..652 m ü.m.t. korktusenke. Ronan jogensu om 30 kilometras lodeheze lidnaspäi. Om äi kül'bendrandoid i penid merikaroid randal lidnas da sen ümbrištos.

Klimat om subtropine Keskmeren, kezaaig om päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +15,9 C°, heinkun-elokun +24,9..+25,2 C°, tal'vkun-uhokun +7,7..+8,4 C°. Ekstremumad oma −16,8 C° (uhoku) i +41,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +5,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba sügüz'kus-kül'mkus (73..82 mm kus), vähemba heinkus (11 mm).

Marselin sektorad da niiden ümbrikod (2015)

Marsel' jagase kahesaks sektoraks (franc.: secteur), kaikutte om ičeze nevondkundanke. Ned kogotas 16 municipališt ümbrikod (arrondissement). Ümbrikod alajagasoiš 111 fartalaks (quartier). Toižikš lidn departamentan palaks jagase 25 nimitadud kantonaks, kaik niid om 57 departamentas.

Edeližed lidnan pämehed (merad, üks'lugu franc.: maire) oma Mišel' Rubirola (Michèle Rubirola, heinku 2020 — tal'vku 2020), Žan-Klod Goden (Jean-Claude Gaudin, kezaku 1995 — heinku 2020).

Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 859 543 ristitud. Kaik 869 815 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 908 600 eläjad vl 1975. Vl 2020 kaik 1 879 601 ristitud elihe ezilidnoidenke 3971,8 km² pindal (oli 1,8 mln vl 2011).

Vl 2011 oli 100 tuhad ristituid lidnas Alžiran, Tunisan i Marokon augotižlibundanke.

Avtobusad, tramvaid, portan ehtatimlinii, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1977 (vspäi 2010 om kaks' jonod, 28 stancijad, 22 km raudted). Ehtatimed ühtenzoittas Korsik- i Sardinii-saridenke, Alžiranke i Tunisanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Marsel' Provans-lendimport[1] (MRS / LFML, 10,1 mln passažiroid i 56 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) sijadase 27 km lodeheze lidnan keskusespäi Marin'jan-kommunas. Tehtas reisid Evropadme i Francijadme, Marokon, Alžir- i Tunis-valdkundoiden lidnoihe, Keskmeren toižihe maihe, Kanadha i Madagaskarha, Kariban meren departamentoihe.

  1. Rahvahidenkeskeižen Marsel' Provans-lendimportan sait (airport-marseille.com). (angl.)