Palau

Palaun Tazovaldkund
Beluu er a Belau (pal.)
Republic of Palau (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Ngerulmud
Eläjiden lugu (2018)	21,516 ristitud
Pind	459 km²
Kel'	palaun, anglijan
Valdkundan pämez'	Surangel Uipps
Päministr	eile olmas
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	AÜV:oiden dollar (USD, $)
Internet-domen	.pw
Telefonkod	+680
Aigvö	UTC+9

Palau (palaun kelel: Belau [ˈbɛlaw], angl.: Palau [pəˈlaʊ]), täuz' oficialine nimituz — Palaun Tazovaldkund (palaun kelel: Beluu er a Belau, angl.: Republic of Palau), om ümbärtud Filippinoiden merel sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn om Melekeok-štatan Ngerulmud-lidn.

Istorii

Vozil 1885−1899 Palau oli Ispanijan kolonijaks. Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899−1914 Palau oli Saksanman kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks. Vozil 1914−1944 Palau oli Japonijan kolonijaks.

Vn 1994 redukun 1. päivän Palau tedištoiti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi vn 1993 kül'mkun rahvahanreferenduman jäl'ghe. Valdkund om associacijoiš AÜV:oidenke vspäi 1986 vižkümneks vodeks. Vspäi 1994 nece associacii tegese röunatud ÜRO:n painuden al.

Nügüdläine Konstitucii om väges vn 1981 vilukun 1. päiväspäi, se om vahvištadud edel ripmatomut völ.

Ripmatomuden aigas nell' referendumad oli: vozil 1996 (konstitucijan peniš vajehtusiš), 2004 (mugažo), 2008 (23 küzundad käskusišton vajehusiš), 2011 (kazinos).

Geografijan andmused

Palaun geografine kart (2010)

Palaus om ühtenzoittud kudhe joukhu 328 sart. Ned oma Karolinan sariden päivlaskmaine pala, sijadasoiš suvipäivnouzmpolehe Filippinoišpäi da pohjoižpolehe Indonezijaspäi. Palaun randad lainištab Tünen valdmeren Filippinoiden meri. Randanpird — 1519 km.

Sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngerčelčuus-mägi, 242 m meren pindan päl.

Klimat om tropine neps mussonine. Vihmsezon jätkase semendkuspäi kül'mkuhusai. Kesklämuz om +24..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3800 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, kuld da merenproduktad.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita da armijata. Om kožundkirjutez AÜV:oidenke kaičendas. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abuhu, radab kuti üks' ministrišpäi-ki. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks järgeližel enambusel, ei sa rata prezidentaks enamba mi kaks' strokud jäl'geten. Ohjastuz (kahesa ministrust) mugažo sädab käskusid.

Käskusenandai tobmuz om kaikel rahvahal valitud nelläks vodeks kaks'kodine parlament, Nacionaline Suim (palaun: Olbiil Era Kelulau, angl.: National Congress) 31 ezitajanke (15 — Senat, 16 — Ezitajiden Kodi).

Vn 2024 kül'mkun 5. päivän Palaun päjärgvaličendad mäniba, sidä kesken parlamentha, prezidentan pävaličendad-ki. Surangel Uipps radab prezidentan vn 2021 vilukuspäi kahtenden strokun jäl'geten (sai 57,7 % änid vl 2024 i 56,7 % vl 2020). Edeline prezident om Tomas Remengesau (viluku 2001 — viluku 2009, viluku 2013 — viluku 2021, sai 58,0 % änid vl 2012, 51,3 % vl 2016).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Palaun administrativiž-territorialine jagand.

Palau jagase kuz'toštkümneks štataks (regionaks). Sen ližaks Kall'oikahad sared oma olmas, ned ei mülügoi štatoihe.

Eläjad

Palaus elädas palaulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišton lugu oli 21 186 eläjad.

Kodikelen mödhe (2015): palaun kel' — 65,2 %, Mikronezijan toine kel' — 1,9 %, anglijan kel' — 19,1 %, filippinoiden kel' — 9,9 %, kitajan kel' — 1,2 %, toine kel' — 2,8 %.

Toine znamasine lidn om Koror, edel 2006. vot olnu pälidnaks, se om kaikiš suremb lidn. Kaik om 22 eländpunktad valdkundas.

Ižanduz

Palau om šingotai ma, keskmäižen šingotesen. Holitišiden sfer om ižandusen aluseks. Radnikoiden koumandez om ottud valdkundaližihe aluzkundoihe, AÜV subsidiruib niiden radod paloin. Sur'kulu irdpol'ne velg (US$18,4 mlrd vl 2014) telustab šingotesele. Ižandusen päsarakod oma turizm (daiving, tulijad oma Japonijaspäi, Taivanišpäi i AÜV:oišpäi päpaloin), maižanduz (kokospal'm, tapiok, jur'plodud, bananad), kalanpüdand, sobiden omblend, rahvahanpramozlad. Fiskaline voz' zavodiše 1. redukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 3 %, tegimišt 19 %, holitišiden sfer 78 %.

Valdkundan päeksport om kala da meriproduktad, kopr (torhuz kokospähkmišpäi). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, poltuz, metallad, söndtavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2019) oma Japonii (Palaun eksportan 70,1 % i importan 16,0 %), Kitai (importan 18,2 %) i sen Taivan' (importan 16,9 %), Suvikorei (eksportan 15,1 % i importan 18,7 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 7,1 % i importan 16,5 %).

Irdkosketused

• Palaun Tazovaldkundan oficialine portal (palaugov.pw). (angl.)