Palau

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Palaun Tazovaldkund
Beluu er a Belau (pal.)
Republic of Palau (angl.)
 Flag
Flag of Palau.svg
 Valdkundznam
Seal of Palau.svg
Pälidn Ngerulmud
Eläjiden lugu (2018) 21 516[1] ristitud
Pind 459 km²
Palaun Tazovaldkund Beluu er a Belau (pal.) Republic of Palau (angl.)
Kel' palaun, anglijan
Valdkundan pämez' Tomas Remengesau
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt AÜV:oiden dollar (USD  $)
Internet-domen .pw
Telefonkod +680
Aigvö UTC+9

Palau, täuz' oficialine nimituz — Palaun Tazovaldkund (palaun kelel: Beluu er a Belau, angl.: Republic of Palau), om ümbärtud Filippinoiden merel sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn om Melekeok-štatan Ngerulmud-lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1885−1899 Palau oli Ispanijan kolonijaks. Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899−1914 Palau oli Saksanman kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks. Vozil 1914−1944 Palau oli Japonijan kolonijaks.

Vl 1994 redukun 1. päivän Palau tedištoiti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi vn 1993 kül'mkun rahvahanreferenduman jäl'ghe. Valdkund om associacijoiš AÜV:oidenke vspäi 1986 50 vodeks. Vspäi 1994 nece associacii tegese röunatud ÜRO:n painuden al.

Nügüdläine Konstitucii om väges vs 1981 vilukun 1. päiväspäi, se om vahvištadud edel ripmatomut völ.

Ripmatomuden aigas nell' referendumad oli: vozil 1996 (konstitucijan peniš vajehtusiš), 2004 (mugažo), 2008 (23 küzundad käskusišton vajehusiš), 2011 (kazinos).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaun geografine kart.

Palaus om ühtenzoittud 6 joukhu 328 sart. Ned oma Karolinan sariden päivlaskmaine pala, sijadasoiš suvipäivnouzmpolehe Filippinoišpäi da pohjoižpolehe Indonezijaspäi. Palaun randad lainištab Tünen valdmeren Filippinoiden meri. Randanpird — 1519 km.

Sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngerčelčuus-mägi, 242 m meren pindan päl.

Klimat om tropine neps mussonine. Vihmsezon jätkase semendkuspäi kül'mkuhusai. Kesklämuz om +24..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3800 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, kuld da merenproduktad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kapitolii, Palaun tobmuden pert' Ngerulmudas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita da armijata. Om kožundkirjutez AÜV:oidenke kaičendas. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abuhu, radab kuti üks' ministrišpäi-ki. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks järgeližel enambusel, ei sa rata prezidentaks enamba mi kaks' strokud jäl'geten. Ohjastuz (8 ministrust) mugažo sädab käskusid.

Käskusenandai tobmuz om kaikel rahvahal valitud nelläks vodeks kaks'kodine parlament, Nacionaline Suim (palaun: Olbiil Era Kelulau, angl.: National Congress) 25 ezitajanke (9 — Senat, 16 — Ezitajiden Kodi).

Vl 2016 kül'mkun 1. päivän Palaun päjärgvaličendad oliba, sidä kesken parlamentha, prezidentan pävaličendad-ki. Tomas Remengesau radoi prezidentan vll 2001−2008 i radab vspäi 2013 (58,0%) kahtenden strokun jäl'geten, sai 51,3% änid vl 2016.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Palaun administrativiž-territorialine jagand.

Palau jagase 16 štataks (regionaks). Sen ližaks Kall'oikahad sared oma olmas, ned ei mülügoi štatoihe.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaus elädas palaulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišton lugu oli 21 186 eläjad.

Kodikelen mödhe (2015): palaun kel' — 65,2%, Mikronezijan toine kel' — 1,9%, anglijan kel' — 19,1%, filippinoiden kel' — 9,9%, kitajan kel' — 1,2%, toine kel' — 2,8%.

Toine sur' lidn om Koror, edel 2006 vot olnu pälidnaks, se om kaikiš suremb lidn. Kaik om 22 eländpunktad valdkundas.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaun päeksport om kala da meriproduktad, kopr (torhuz kokospähkmišpäi).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Palaun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu