Palau

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Palaun Tazovaldkund
Beluu er a Belau (pal.)
Republic of Palau (angl.)
 Flag
Flag of Palau.svg
 Valdkundznam
Seal of Palau.svg
Pälidn Ngerulmud
Eläjiden lugu (2014) 21 186[1] ristitud
Pind 459 km²
Palaun Tazovaldkund Beluu er a Belau (pal.) Republic of Palau (angl.)
Kel' palaun, anglijan
Valdkundan pämez' Tomas Remengesau
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt AÜV:oiden dollar (USD  $)
Internet-domen .pw
Telefonkod +680
Aigvö UTC+9

Palau, täuz' oficialine nimituz — Palaun Tazovaldkund (palaun kelel: Beluu er a Belau, angl.: Republic of Palau), om ümbärtud Filippinoiden merel sar'hine valdkund Valdmerimaiš. Sen pälidn om Melekeok-štatan Ngerulmud-lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1885-1899 Palau oli Ispanijan kolonijaks.

Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899-1914 Palau oli Saksanman kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks.

Vozil 1914-1944 Palau oli Japonijan kolonijaks.

Vl 1994 redukun 1. päivän Palau tedoti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi vn 1993 kül'mkun kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Valdkund om AÜV:oidenke associacijoiš vspäi 1986 50 vodeks. Vspäi 1994 nece associacii tegese röunatud ÜRO:n painuden al. Nügüdläine Konstitucii om väges vs 1981 vilukun 1. päiväspäi, vahvištadud edel ripmatomut völ.

Ripmatomuden aigas oli nell' referendumad: vozil 1996 (konstitucijan peniš vajehtusiš), 2004 (mugažo), 2008 (23 küzundad käskusišton vajehusiš), 2011 (kazinos).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaun geografine kart.

Palaus om ühtenzoittud 6 joukhu 328 sart. Ned oma Karolinan sariden päivlaskmaine pala, sijadase suvipäivnouzmpolehe Filippinoišpäi da pohjoižpolehe Indonezijaspäi. Palaun randad lainištab Tünen valdmeren Filippinoiden meri. Randanpird — 1519 km.

Sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngerčelčuus-mägi, 242 m meren pindan päl.

Klimat om tropine neps mussonine. Vihmsezon jätkase semendkuspäi kül'mkuhusai. Kesklämuz om +24...+28°C vodes ümbri. Paneb sadegid 3800 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, kuld da merenproduktad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kapitolii, Palaun tobmuden pert' Ngerulmudas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita da armijata. Om kožundkirjutez AÜV:oidenke kaičendas. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abuhu, radab kuti üks' ministrišpäi-ki. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 4 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Ohjastuz (8 ministrust) mugažo sädab käskusid.

Käskusenandai tobmuz om kaikel rahvahal valitud nelläks vodeks kaks'kodine parlament, Nacionaline Suim (palaun: Olbiil Era Kelulau, angl.: National Congress) 25 ezitajanke (9 — Senat, 16 — Ezitajiden Kodi).

Vl 2012 kül'mkun 6. päivän Palaun päjärgvaličendad oliba, sidä kesken parlamentha, prezidentan pävaličendad-ki (Tomas Remengesau sai vägestust, oti 58,0%, se om hänen ühtenz' strok).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Palaun administrativiž-territorialine jagand.

Palau alajagase 16 štatha (regionha), sen ližaks Kall'oikahad sared oma olmas (ei mülügoi štatoihe).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaus elädas palaulaižed.

Toine sur' lidn om Koror, edel 2006 vot olnu pälidnaks, se om kaikiš suremb lidn. Kaik om 22 eländpunktad.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palaun päeksport om kala da meriproduktad, kopr (torhuz kokospähkmišpäi).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Palaun ristitišton endustuz vn 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu