Koror (lidn)

Vikipedii-späi
Koror
Valdkund Palau
Eläjiden lugu (2013) 8,744 ristitud
Koror
Telefonkod +680−488
Aigvö UTC+9


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Koror (mugažo anglijan kelel, anglijan virkand [ˈkɔːˌrɔːr], japon.: コロール Korōru) om kaikiš suremb lidn Palaus da sen enzne pälidn vn 2006 redukun 7. päivhäsai. Lidn om Koror-štatan administrativižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1866. Vll 1919−1947 Koror oli Suvine Tün'valdmerine mandat-territorijan administrativižeks keskuseks. Se alištui Japonijan tobmudele. Tähäsai lidn om valdkundan azjaline keskuz.

Koror šingotase valdkundaližil aluzkundoil, tuncan eksportal i kokoskopran tehmižel. Turizman sarak om šingotadud: 22 adivpertid, kahesa motelid, kurortad, restoranad, öližed klubad. Lidnan port radab lähižel Malakal-sarel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan kart (2000)

Lidn sijadase Koror (Oreor)-sarel, otab saren suvipäivlaskmašt palad. Matkad Ngerulmud-pälidnhasai om 20 km pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om tropine vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz om +27,2..+28,0 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3758 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (438..458 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (208..231 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 12 676 ristitud sen ümbrištonke[1], valdkundan koume videndest. Lidn da ümbrišt mülüdas Koror-štatha 18 km² pindanke.

Rahvahad: mikronezijalaižed — 80 %, filippinalažed — 19 %, toižed rahvahad — 1 %.

Uskojad oma katolikad i buddistad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Population of capital cities and cities of 100 000 or more inhabitants (Pälidnoiden i lidnoiden enamba mi 100 tuhad eläjidenke ristitišt, unstats.un.org). — Lp. 64. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]