Vanuatu

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Vanuatun Tazovaldkund
Ripablik blong Vanuatu (bislam)
République du Vanuatu (fr.)
Republic of Vanuatu (angl.)
 Flag
Flag of Vanuatu.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Vanuatu.svg
Pälidn Port Vil
Eläjiden lugu (2014) 266 937[1] ristitud
Pind 12 281 km²
Vanuatun TazovaldkundRipablik blong Vanuatu (bislam)République du Vanuatu (fr.)Republic of Vanuatu (angl.)
Kel' bislam, francijan, anglijan
Valdkundan pämez' Baldvin Lonsdeil
Päministr Šarlot Salvai
Religii hristanuskond
Valüt vanuatun vatu (VUV)
Internet-domen .vu
Telefonkod +678
Aigvö UTC+11

Vanuatu, täuz' oficialine form om Vanuatun Tazovaldkund (bislam Ripablik blong Vanuatu, francijan République du Vanuatu, angl. Republic of Vanuatu; edel 1980 vot sen sijas oli Uded Gebridad), om valdkund Valdmerimaiš, niiden Melanezijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Vil.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatu-nimituz om saudud kahthiš avstronezižiš sanoišpäi: vanua (znamoičeb «ma» vai «kodi») da tu («jäda»), mi ühthe vanuatu «se ma kaikeks igäks» znamoičeb. Se uz' nimi erigoitab ripmatomuden aig kolonijan aigoišpäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1980 heinkun 30. päiväl Vanuatu sai ripmatomut Francijas da Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkund om meriröunoiš Uden Kaledonijanke suvipäivlaskmas (matkad sihepäi läz 230 km), Avstralijanke päivlaskmas (1750 km), Solomonan Saridenke pohjoižes (170 km), Fidžinke päivnouzmas (800 km). Sariden suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Korallidenmeri. Randpird om 2528 kilometrad.

Vanuatu otab Uziden Gebrididen-sarišton 83 sart[2] vulkanižen augotižlibundanke ei vanhemba 22 mln vot. Sariden čep' vedase pohjoižespäi suvehe 1176 km. Espiritu Santo-sar' om kaikiš järedamb niišpäi, sil valdkundan kaikiš korktemb čokkoim seižub, Tabvemasan-mägi, 1879 m meren pindan päl. Sariden tobmad palad om kall'oikahid mägid korallidenke randveziš.

Vl 1452 Epi- da Tongoa-sared sünduiba Kuvae-vulkanan jäl'gmäižes kümnes tuhas vodes kaikiš suremban rehkaidusen satuseks. Manrehkaidusen aigan äi tuhkad (läz 35 km³) oli heittud Man atmosferha, se jagoi enččen Kuvae-saren poikpoli kahtheks sareks da märiči mail'man klimat severdas vodes[3].

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatun parlamentan sauvuz Port Vilas.

Ohjandusen form om unitarine demokratine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (valičijoiden kollegii paneb händast radsijaha), no hänel ei ole äi reališt tobmut. Prezident om Konstitucijan garant (kacub, kut parlamentan käskused kožudas Konstitucijanke), hänen valdatusiden strok om 5 vot. Vl 2014 sügüz'kun 22. päivälpäi prezident om Baldvin Lonsdeil (kahesanz' lugul).

Parlament om üks'kodine, Nacionaline suim, mülüb 52 deputatad (heid kaik rahvaz valičeb 4 vodeks). Nacionaline suim paneb päministrad radsijha. Kaik ministrad sen-žo aigan parlamentan deputatad-ki. Vl 2016 uhokun 11. päivälpäi päministr om Šarlot Salvai.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatun agjoiden kart.

   Kacu kirjutuz: Vanuatun administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Vanuatu jagase 6 agjaha (provincijoihe)[4], niiden nimitused sauvoihe mülüjiden järedoiden sariden ezmäižiš tavuiš vai kirjamišpäi.

Vanuatun agjad (provincijad)
# Agj Administrativine keskuz Pind[4],
km²
Ristitišt,
rist. (2009)[4]
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Torb Sol 867,33 9 359 10,8
2 Sanm Luganvill 4262,06 45 855 10,8
3 Penam Saratamat 1203,92 30 819 25,6
4 Malamp Lakatoro 2808,41 36 727 13,1
5 Šef Port Vil 1507,36 78 723 52,2
6 Tafea Isangel 1632,17 32 540 19,9
Kaik 12281,25 234 023 19,1

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatus elädas vanuatulaižed.

Vanuatun järedad lidnad (enamba 10 tuh. rist., 2010[5], surembaspäi penembha): Port Vil da Luganvill. Kaikes valdkundas om 17 lidnad eläjiden lugunke enamba, mi 600 ristitud.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 päeksport Vanuatuspäi oli kül'menzoittud kala (71%), laivad da venehed (14%); toine eksport — sured pullstrukturad, kakao, kopr, maplodud.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vn 2014 heinkun Vanuatun ristitišton endustuz. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov.
  2. Background Note: Vanuatu (2007-10). — US Department of State (state.gov). Bureau of East Asian and Pacific Affairs. (angl.)
  3. Andrew Hoffmann. Looking to Epi: further consequences of the Kuwae eruption, Central Vanuatu, AD 1452 //Indo-Pacific Prehistory Association Bulletin. 2006. #26. — Lp. 65. (angl.)
  4. 4,0 4,1 4,2 2009 Census Basic Tables Report - Vol1.pdf (vn 2009 Vanuatun rahvahanlugemižen andmused). — Vanuatun nacionaline statistine radnikoičend (vnso.gov.vu). — Lp.11. (angl.)
  5. Vanuatu: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-06-06). — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu