Vanuatu

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Vanuatun Tazovaldkund
Ripablik blong Vanuatu (bislam)
République du Vanuatu (fr.)
Republic of Vanuatu (angl.)
 Flag
Flag of Vanuatu.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Vanuatu.svg
Pälidn Port Vil
Eläjiden lugu (2018) 288 037[1] ristitud
Pind 12 281 km²
Vanuatun Tazovaldkund Ripablik blong Vanuatu (bislam) République du Vanuatu (fr.) Republic of Vanuatu (angl.)
Kel' bislam, francijan, anglijan
Valdkundan pämez' Baldvin Lonsdeil
Päministr Šarlot Salvai
Religii hristanuskond
Valüt vanuatun vatu (VUV)
Internet-domen .vu
Telefonkod +678
Aigvö UTC+11

Vanuatu, täuz' oficialine form om Vanuatun Tazovaldkund (bislam Ripablik blong Vanuatu, franc.: République du Vanuatu, angl.: Republic of Vanuatu; edel 1980 vot sen sijas oli Uded Gebridad), om valdkund Valdmerimaiš, niiden Melanezijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Vil.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatu-nimituz om saudud kahtes avstronezižes sanaspäi: vanua (znamoičeb «ma» vai «kodi») da tu («jäda»), mi ühthe vanuatu «se ma kaikeks igäks» znamoičeb. Se uz' nimi erigoitab ripmatomuden aig kolonijan aigoišpäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1980 heinkun 30. päiväl Vanuatu sai ripmatomut Francijaspäi i Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkund om meriröunoiš Udenke Kaledonijanke suvipäivlaskmas (matkad sihepäi läz 230 km), Avstralijanke päivlaskmas (1750 km), Solomonan Saridenke pohjoižes (170 km), Fidžinke päivnouzmas (800 km). Sariden suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Koralloidenmeri. Randanpird om 2528 kilometrad.

Vanuatu otab Uziden Gebrididen-sarišton 83 sart[2] vulkaniženke augotižlibundanke ei vanhemba 22 mln vozid. Sariden čep' vedase pohjoižespäi suvhe 1176 kilometrad. Espiritu Santo-sar' om kaikiš järedamb niišpäi, sil valdkundan kaikiš korktemb čokkoim seižub, Tabvemasan-mägi, 1879 m meren pindan päl. Sariden tobmad palad om kall'oikahid mägid korallidenke randveziš.

Vl 1452 Epi- da Tongoa-sared sünduiba Kuvae-vulkanan jäl'gmäižes kümnes tuhas vodes kaikiš suremban rehkaidusen satuseks. Manrehkaidusen aigan äi tuhkad (läz 35 km³) oli heittud Man atmosferha, se jagoi enččen Kuvae-saren poikpoli kahtheks sareks da märiči mail'man klimatan severdas-se vodes.[3]

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatun parlamentan sauvuz Port Vilas.

Ohjandusen form om unitarine demokratine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, no hänel ei ole äi reališt tobmut. Valičijoiden kollegii paneb händast radsijha. Prezident kut Konstitucijan garant kacub parlamentan käskusid kožundha Konstitucijanke, hänen valdatusiden strok om viž vot. Vs 2014 sügüz'kun 22. päiväspäi prezident om Baldvin Lonsdeil (kahesanz' lugul).

Parlament om üks'kodine Nacionaline suim, mülütab 52 deputatad, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Nacionaline suim paneb päministrad radsijha. Kaik ministrad sen-žo aigan parlamentan deputatad-ki. Vs 2016 uhokun 11. päiväspäi päministr om Šarlot Salvai.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatun agjoiden kart.

   Kacu kirjutuz: Vanuatun administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Vanuatu jagase 6 agjaks (provincijaks)[4], niiden nimitused saudihe mülüjiden järedoiden sariden ezmäižiš tavuišpäi vai kirjamišpäi.

Vanuatun agjad (provincijad)
# Agj Administrativine keskuz Pind[4],
km²
Ristitišt,
rist. (2009)[4]
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Torb Sol 867,33 9 359 10,8
2 Sanm Lüganvil' 4262,06 45 855 10,8
3 Penam Saratamat 1203,92 30 819 25,6
4 Malamp Lakatoro 2808,41 36 727 13,1
5 Šef Port Vil 1507,36 78 723 52,2
6 Tafea Isangel 1632,17 32 540 19,9
Kaik 12281,25 234 023 19,1

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanuatus elädas vanuatulaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 266 937 eläjad.

Vanuatun järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid, 2010[5], surembaspäi penembha): Port Vil i Lüganvil'. Kaikes valdkundas om 17 eländpunktad enamba mi 600 ristitud eläjiden lugunke.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 päeksport Vanuatuspäi oli kül'menzoittud kala (71%), laivad da venehed (14%); toine eksport — sured pullasižed strukturad, kakao, kopr, maplodud.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vanuatun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov.
  2. Background Note: Vanuatu 2007-10 (Sel'genzoitai kirjutuz: Vanuatu). — AÜV:oiden Röunantagaižiden azjoiden ministruz (state.gov). Büro Päivnouzmaižen Azijan i Tünen valdmeren azjoiš. (angl.)
  3. Andrew Hoffmann. Looking to Epi: further consequences of the Kuwae eruption, Central Vanuatu, AD 1452 //Indo-Pacific Prehistory Association Bulletin. 2006. #26 (ejournal.anu.edu.au). — Lp. 65. (angl.)
  4. 4,0 4,1 4,2 2009 Census Basic Tables Report - Vol1.pdf (vn 2009 Vanuatun rahvahanlugemižen andmused). — Vanuatun nacionaline statistine radnikoičend (vnso.gov.vu). — Lp.11. (angl.)
  5. Vanuatu: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-06-06). — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu