Nauru

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Naurun Tazovaldkund
Ripublik Naoero (naur.)
Republic of Nauru (angl.)
 Flag
Flag of Nauru.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Nauru.svg
Pälidn Jaren
Eläjiden lugu (2018) 9 692[1] ristitud
Pind 21 km²
Naurun Tazovaldkund Ripublik Naoero (naur.) Republic of Nauru (angl.)
Kel' naurun, anglijan
Valdkundan pämez' Baron Vaka
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt avstralijan dollar (AUD)
Internet-domen .nr
Telefonkod +674
Aigvö UTC+12

Nauru (naur.: Naoero, angl.: Nauru), täuz' oficialine nimituz — Naurun Tazovaldkund (naur.: Ripublik Naoero, angl.: Republic of Nauru), om valdkund ühtennimižel sarel Valdmerimaiš.

Nauru om üks'jäine valdkund mail'mas, kudambal ei ole ičeze pälidnad (sen funkcii om tehtud Jaren-ümbrikolpäi). Mugažo nece om kaikiš penemb sar'hine valdkund, da üks' kaikiš penembiš valdkundoiš mail'mas pindan mödhe (jäl'ges Vatikanad da Monakod).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nauru-sar' om elänzoittud vspäi 1000 edel meiden erad. Germanijan imperii anneksirui sart vn 1888 sulakus. Avstralii anasti Naurud Ezmäižen mail'man sodan aigan vn 1914 elokus, i sar' läksi koumen valdkundan ohjastusen alle: Avstralii, Uz' Zelandii i Sur' Britanii. Avstralii pani administracijad. Japonii okkupirui Naurud Toižen mail'man sodan aigan (25. eloku 1942 — 13. sügüz'ku 1945) i sauvoi lendahtamižsargad. Avstralijan armii vägesti japonijalaižid, fosforitoiden samine jätkustui.

Vn 1968 31. päiväl vilukud Nauru sai täut ripmatomut, sil-žo vodel vahvištihe valdkundznamoid i Konstitucijad. Vspäi 1999 Nauru om ÜRO:n ühtnijan.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sar' sijadase 56 km suvhe ekvatoralpäi. Pind om läz 21 km². Lähembaine kuivma om Kiribatin Banab-sar' 300 km päivnouzmha. Om meriröunoid nenidenke valdkundoidenke: Kiribati pohjoižpäivnouzmas i päivnouzmas, Solomonan Sared suves, Papua — Uz' Gvinei päivlaskmas, Federativižed Mikronezijan Valdkundad pohjoižes.

Fosforitad oma znamasine tarbhaine kazvatuz, ottas kävutamižhe löudmižsijad vspäi 1906.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Naurun valdkundanpertid: ohjastuz — hurale, parlament — oiktale.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund oiktan demokratijan sistemanke, partijoita. Prezident tegeb päministran-ki velgusid (vll 2013−2016 parlamentan spiker oli päministran-ki), hänen rezidencii sijadase Meneng-ümbrikos. Prezident paneb 5..6 ristitud ministrišton radnikusile.

Parlament kogoneb 19 ühtnijaspäi, kaik rahvaz valičeb heid koumeks vodeks. Änestuz om rahvahanikoiden velguseks, 20-voččes igäspäi. Parlamentan ühtnijad valitas prezidentad ičeze rivišpäi ezmäižel ištundal, no valitud prezident lähteb parlamentan ühtnijoišpäi.

Nügüdläine Naurun prezident om Baron Divavesi Vaka vn 2013 kezakun 11. päiväspäi, radab kahtenden strokun (vn 2016 valičendad — 16 än't 18:späi). Siril Buraman radab parlamentan spikeran sen ühtnijoiden järgeližiden valičendoiden jäl'ghe vn 2016 9. päiväl heinkud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Naurun administrativiž-territorialine jagand.

Nauru jagase 14 ümbrikho (angl. district).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Naurus elädas naurulaižed.

Jaren-ümbrik om kaikiš tihedašti elänzoittud. Meneng-ümbrik om kaikiš suremb ristitišton mödhe.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 10 084 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 293 eläjad vl 2013. Vl 2006 Kiribatin i Tuvalun adivradnikad (pol'tošt tuhad ristituid) ajeliba kodihe fosforitoiden samižen lühendusen tagut. Ristitišton pala sirdab toižihe maihe kaikenaigaižhe elämižhe jügedan ekonomižen situacijan tagut. Eläjiden londuseline ližaduz om luja, sündutamižmär om enamba kolendmärad nell'hä kerdha.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkund änikoiči fosforitoiden teravan samižen tagut vll 1970−1980, eksporturui niid 2 mln tonnhasai vodes. Kacmata rahavaroihe, ekologijan i ekonomikan problemad vedihe politižhe stabilitomudehe 1990-nzil vozil. Sil-žo aigal valdkund kändihe ofšoraks, vaiše Venämaspäi rahasumm tuli 70 mlrd. US$ ekvivalentas. Vl 2003 Nauru kel'zi ofšoran bankoiden radmišt rahvahidenkeskeižen FATF-laudkundan i AÜV:oiden painuden al, sil-žo vodel politine krizis oli sigä.

Nauru eläb Avstralijan abunke znamasižes märas. Kazvatab fruktid, kalad. Kalanpüdusen saliž eksportiruiše. Oma importan objektaks: mašinad da mašiništ, poltuz, sauvondmaterialad, söndtavarad, koditehnik.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Naurun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu