Kiribati

Kiribatin Tazovaldkund
Ribaberiki (ni) Kiribati (kirib.)
(Independent and Sovereign) Republic of Kiribati (angl.)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Suvitarav
Eläjiden lugu (2018)	109,367 ristitud
Pind	812 km²
Kel'	kiribatin, anglijan
Valdkundan pämez'	Taneti Maamau
Päministr	ei ole olmas
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	avstralijan dollar (A$, AU$) (AUD); kiribatin dollar
Internet-domen	.ki
Telefonkod	+686
Aigvö	UTC+12...+14

Kiribati, täuz' oficialine form — Kiribatin Tazovaldkund (kirib.: Ribaberiki (ni) Kiribati [ɾiβaβeɾiːki (ni) ˌkiɾiːˈβˠaːs], angl.: (Independent and Sovereign) Republic of Kiribati [rɪˈpʌblɪk əv ˌkɪrɪˈbæs, -ˈbɑːti]), om valdkund Valdmerimaiš. Se om üks'jäine sijatud nellil šurupoliškoil kerdalaz valdkund mail'mas. Edel 1979. vot Kiribatin nimituz oli Gilbertan Sared. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Suvitarav. Paksus mainitadud kartoil Bairiki pälidnaks om Suvitaravan keskuzfartal.

Etimologii

Valdkundan nimituz om vajehtadud anglijalaine sariden nimi (Gilbertan sared).

Istorii

Vn 1979 heinkun 12. päiväl Kiribati tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo aigal jäl'gmäine Konstitucijan^[3] udištamine oli.

Geografijan andmused

Kiribati om alangoikaz valdkund, man tobj pala sijadase alemba vit metrad meren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Banab-sarel 81 metrad ü.m.t. kortte. Valdkundan ekonomine merizon om 3,5 mln km².

Londuseližed pävarad oma raudasiž-marganckivendod, kobal't, fosforitad, toižed varad — kala.

Tobmuz

Kiribatin parlament Suvitaravas, vn 2008 nägu

Kiribati om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (kirib.: Beretitenti, angl.: President). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Päministran radnikust ei ole olmas.

Parlament (kirib.: Maneaba ni Maungatabu, angl.: Parliament) om üks'kodine. Sen ühtnijad oma 45 deputatad valdatusidenke nelläks vodeks, valitas heid kahtes turas, om 23 valičendümbrikod (seičeme üks'mandatišt, 11 kaks'mandatišt i viž koumemandatišt).

Nügüdläine prezident om Taneti Maamau vn 2016 keväz'kun 11. päiväspäi. Järgenduseližed valičendad parlamentha (13. lugul) oliba vn 2024 14. i 19. elokud.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Kiribatin administrativiž-territorialine jagand.

Kiribatin Tazovaldkundas ičeohjastusen nevondkundad da valičendümbrikod oma kaikuččel elänzoittud sarel, mugoižid om 21. Tarav-sarel om koume valičendümbrikod. Kaik sared ühtenzoittas koumhe joukhu statistikan täht.

Eläjad

Kiribatiš elädas mikronezijalaižed. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 103,058 eläjad^[4].

Rahvahad (2015): I-Kiribati — 96,2 %, segoitadud toižidenke rahvahidenke I-Kiribati — 1,8 %, tuvalulaižed — 0,2 %, toižed rahvahad — 1,8 %.

Uskondan mödhe (2015): riman katolikad — 57,3 %, Kiribatin ühtenzoittud jumalankodikund — 31,3 %, mormonad — 5,3 %, bahai-uskondan polenpidajad — 2,1 %, seičemenden päivän adventistad — 1,9 %, toižed uskojad — 2,1 %.

Ižanduz

Kiribati om lujas goll' šingotai valdkund, rippub importaspäi lujas märas. Vl 2018 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 189 mln. US$ ekvivalentas (192. sija mail'mas, US$1,641 ühtele hengele) vai 240 mln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (190. sija, US$2,087 ühtele hengele). Rahvahanižanduz baziruiše kopran eksportal, počtmarkoiden möndal, kalanpüdandal i sen kvotiden möndal, käzitöiden tegesiden pramozloil. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2010): maižanduz 24,3 %, tegimišt 7,9 %, holitišiden sfer 67,8 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2000 andmused): maižanduz 2,7 %, tegimišt 32,0 %, holitišiden sfer 65,3 %.

Valdkund eksportiruib nenid tavaroid (2023): kala (tunc), kalakonservad, laivad, kokosvoi, kopr. Importan tavarad (2023) oma astjad kalanpüdandan täht i kalanpüdused, vilugoitimed, söndtavarad (ezikät ris, sahar i lehmänliha), ümbriratud kivivoi. Vl 2021 import ületi eksportad äjihe kerdoihe. Eksportan päižed partnörad (2021) oma Tailand (Kiribatin eksportan 60 %), Indonezii (11 %), Filippinad (10 %), Japonii (6 %), Suvikorei (3 %). Importan pätojad sil-žo vodel oliba Kitai (23 %) i sen Taivan' (16 %), Fidži (16 %), Avstralii (12 %), Uz' Zelandii (6 %).

Galerei

Prezidentan rezidencii Suvitaravan Bairiki-municipalitetas, kül'mku 2008
Nacionaline stadion Suvitaravan Bairiki-municipalitetas, sügüz'ku 1998
Kiribatin kul'turan Te Umanibong-muzei Suvitaravan Bikenibeu-municipalitetas, viluku 2011
Damb ühtenzoitab pälidnan Betio- i Bairiki-municipalitetoid, Suvitarav, tal'vku 2011

Homaičendad

↑ Kiribatin ristitišton endustuz Vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
↑ Oficialižetoi kod KID, rahuziden nominal om avstralijan dollarha tazostadud.
↑ Kiribatin Tazovaldkundan Konstitucii paclii.org-saital. (angl.)
↑ Vn 2010 rahvahanlugemižen satused. — Mfed.gov.ki. (angl.)

Irdkosketused

Kiribatin parlamentan oficialine sait (parliament.gov.ki). (angl.)

Kiribati Vikiaitas

	Valdmerimaiden valdkundad
	Valdmerimaiden valdkundad Avstralii \| Federativižed Mikronezijan Valdkundad \| Fidži \| Kiribati \| Maršalan Sared \| Nauru \| Palau \| Papua — Uz' Gvinei \| Samoa \| Solomonan Sared \| Tong \| Tuvalu \| Uz' Zelandii \| Vanuatu

[1] Kiribatin ristitišton endustuz Vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Oficialižetoi kod KID, rahuziden nominal om avstralijan dollarha tazostadud.

[3] Kiribatin Tazovaldkundan Konstitucii paclii.org-saital. (angl.)

[4] Vn 2010 rahvahanlugemižen satused. — Mfed.gov.ki. (angl.)

[1]

[2]

[3]

[4]