Mine sisu juurde

Kiribati

Vikipedii-späi
Kiribatin Tazovaldkund
Ribaberiki Kiribati (kirib.)
Independent and Sovereign Republic of Kiribati (angl.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Suvitarav
Eläjiden lugu (2018) 109,367[1] ristitud
Pind 812 km²
Kiribatin Tazovaldkund Ribaberiki Kiribati (kirib.) Independent and Sovereign Republic of Kiribati (angl.)
Kel' kiribatin, anglijan
Valdkundan pämez' Taneti Maamau
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt kiribatin dollar,
avstralijan dollar (AUD)
Internet-domen .ki
Telefonkod +686
Aigvö UTC+12...+14

Kiribati, täuz' oficialine form — Kiribatin Tazovaldkund (kirib.: Ribaberiki Kiribati, angl.: Independent and Sovereign Republic of Kiribati), om valdkund Valdmerimaiš. Se om üks'jäine sijatud nellil šurupoliškoil kerdalaz valdkund mail'mas. Edel 1979 vot Kiribatin nimituz oli Gilbertan Sared. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Suvitarav. Paksus mainitadud kartoil Bairiki pälidnaks om Suvitaravan keskuzfartal.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Valdkundan nimituz om vajehtadud anglijalaine sariden nimi (Gilbertan sared).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1979 heinkun 12. päiväl Kiribati tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo aigal jäl'gmäine Konstitucijan[2] udištamine oli.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Kiribati om alangoikaz valdkund, man tobj pala sijadase alemba 5 metrad meren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho Banab-sarel 81 metrad ü.m.t. kortte. Valdkundan ekonomine merizon om 3,5 mln km².

Londuseližed pävarad oma raudasiž-marganckivendod, kobal't, fosforitad, toižed varad — kala.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kiribatin parlament Suvitaravas.

Kiribati om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (kirib.: Beretitenti, angl.: President). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Päministran radnikust ei ole olmas.

Parlament (kirib.: Maneaba ni Maungatabu, angl.: Parliament) om üks'kodine. Sen ühtnijad oma 42 deputatad valdatusidenke nelläks vodeks.

Nügüdläine prezident om Taneti Maamau vs 2016 keväz'kun 11. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Kiribatin administrativiž-territorialine jagand.

Kiribatin Tazovaldkundas ičeohjastusen nevondkundad da valičendümbrikod oma kaikuččel elänzoittud sarel, mugoižid om 21. Tarav-sarel om 3 valičendümbrikod. Kaik sared ühtenzoittas 3 joukhu statistikan täht.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Kiribatiš elädas mikronezijalaižed. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 103 058 eläjad.[3]

Rahvahad (2015): I-Kiribati — 96,2%, segoitadud toižidenke rahvahidenke I-Kiribati — 1,8%, tuvalulaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,8%.

Uskondan mödhe (2015): Riman katolikad — 57,3%, Kiribatin ühtenzoittud jumalankodikund — 31,3%, mormonad — 5,3%, bahai-uskondan polenpidajad — 2,1%, seičemenden päivän adventistad — 1,9%, toižed uskojad — 2,1%.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahanižanduz baziruiše kopran eksportal, počtmarkoiden i kalanpüdandan kvotiden möndal.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kiribatin ristitišton endustuz Vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Kiribatin Tazovaldkundan Konstitucii paclii.org-saital. (angl.)
  3. Vn 2010 rahvahanlugemižen satused. — Mfed.gov.ki. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Valdmerimaiden valdkundad
Avstralii | Federativižed Mikronezijan Valdkundad | Fidži | Kiribati | Maršalan Sared | Nauru | Palau | Papua — Uz' Gvinei | Samoa | Solomonan Sared | Tong | Tuvalu | Uz' Zelandii | Vanuatu