Tsvanan kel'

Vikipedii-späi
Tsvanan kelen kävutand Suviafrikan Tazovaldkundas (2001)

Tsvanan kel' (ičeze nimituz: seTswana) om bantu-gruppan kel'. Se om Botsvanan valdkundkel' anglijan kelen ühtes da Suviafrikan Tazovaldkundan üks' 11 valdkundkelespäi.

Kelen olend[vajehta | vajehtada tekst]

Pagižijoiden lugu om läz 8 millionad ristituid, sidä kesken mamankeleks Botsvanas 1,1 mln, SAT:as 4,1 mln, jättud toižeks keleks. Tsvanan kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Ezmäižed tsvanankel'žed kirjad oma sätud missioneroil Biblijan kändused 19. voz'sadan keskele.

Tsvanan kelen reguliruindorganizacii om PanSALB, se om ühthine SAT:an 11 oficialižen kelen täht i radab Pretorijas vspäi 1995.

Kirjamišt[vajehta | vajehtada tekst]

Kelen kirjamed, digrafad, trigrafad da niiden virkand:

Grafem a b c d e ê f g h i j k kg kh
Virkand [a] [b/β] [ǀ] [ɺ] [e, ɪ] [ɛ] [ɸ/f] [x] [h] [i] [ʤ] [k’] [kxʰ] [kʰ]
Grafem l m n ng ny o ô p ph q r s š / sh t
Virkand [l] [m] [n] [ŋ] [ɲ] [o, ʊ] [ɔ] [p’] [pʰ] [ǃ] [r] [s] [ʃ] [t’]
Grafem th tl tlh ts tsh tšh u v w x y z
Virkand [tʰ] [tɬ’] [tɬʰ] [ts’] [tsʰ] [ʧ’] [ʧʰ] [u] [v] [w] [ǁ] [j] [z]

*Erižed fonemad om erigoittud katkimil, ühten foneman allofonad — slešal.

Grammatik[vajehta | vajehtada tekst]

Kelen painend om fiksiruidud edeljäl'gmäižel tavul. Kaks' tonad: korged i madal. Om kaičenus plokkonsonantid.

Labializuidud konsonantad kirjutadas «w»-kirjamen ližadusenke: gw, tshw, nyw da m.e..

Vikipedii tsvanan kelel sädase tn.wikipedia.org-saital.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.