Eger (lidn)
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Mad'jaranma |
| Eläjiden lugu (2025) | 48,686 ristitud |
| Pind | 92,24 km² |
| Pämez' | Akoš Vagner (reduku 2024—, Vágner Ákos) |
| Telefonkod | +36−36 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Eger (mugažo mad'jaraks, virktas [ˈɛɡɛr], saks.: Erlau, slovak.: Jáger, latin.: Agria, turk.: Eğri, pol'š.: Jagier, čeh.: Jager, serb.: Јегра / Jegra) om lidn Mad'jaranman pohjoižpäivnouzmas. Se om Heveš-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt Egeran sijas oli pandud amuižen aigan, kändihe mad'jaralaižiden lidnaks 10. voz'sadal.
Eger šingotase turizmal (lidnuz i kaičenus hüvin istorine keskuz barokon stiliš, läz 300 tuhad ödumižid adivpertiš vodes), rusttan vinan tehmižel sijaližes torhudespäi, om bal'neologižeks kurortaks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešt-pälidnaspäi om 130 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke, subtropižen klimatan röunal. Keza om hätkeline räk päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°, kezakun-elokun +19,7..+21,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,8..+1,2 C°. Ekstremumad oma −18,3 C° (viluku) i +38,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +2,2 C°). Paneb sadegid 583 mm vodes, enamba semendkus-elokus (63..83 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (26..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 58..64 % röunoiš keväz'kus-uhokus, 80..83 % kül'mkus-vilukus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 986 ristitud, vn 2011 — 56 569 ristitud, vn 2022 — 49 182 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 61 573 eläjad vl 1990.
Eläjiden tobj pala om katolikad.
Edeližed lidnan pämehed oma Adam Mirkocki (Mirkóczki Ádám, reduku 2019 — sügüz'ku 2024), Laslo Habiš (Habis László, 2006 — reduku 2019).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2015)
- Egeran bazilikjumalanpert' (riman katoline, 1831−1837), vn 2012 nägu
- Aventics-torguindmarkan tegim vl 2018 (pnevmatine mašiništ)
- Gimnazii i kolledž Janoš Neiman-tedomehen nimed (2019)
- Teatr Geza Gardoni-kirjutajan nimed (vn 2010 olend)
- Eger-päraudtestancii vl 2022
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Dol'ni Kubin, Slovakii (vspäi 2006)
Čeboksarad, Venäma (2004)
Esslingen Nekkaral, Saksanma (1991)
Georgeni, Romanii (1993)
Jerihon, Palestin (2013)
Kutna Hor, Čehanma (2001)
Makon, Francii (1985)
Mukačevo, Ukrain (2010)
Pori, Suomenma (1973)
Pšemisl', Pol'šanma (2003)
Sarcan, Italii (1990)
- Partnörlidn
Sekešfehervar, Mad'jaranma (vspäi 2016)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (eger.hu). (mad'j.)
| Eger (lidn) Vikiaitas |
| Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
| Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
| tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||
