Kapošvar
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Mad'jaranma |
| Eläjiden lugu (2024) | 58,830 ristitud |
| Pind | 113,59 km² |
| Pämez' | Karoi Sita (tal'vku 1994—, Szita Károly) |
| Telefonkod | +36-(0)82 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Kapošvar (mad'j.: Kaposvár [ˈkɒpoʃvaːr], saks.: Ruppertsburg, sloven.: Rupertgrad) om Mad'jaranman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Šomod'-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1009 dokumentas Pečun episkopan tobmuden polhe. Saudihe lidnust 15. voz'sadal. Vll 1555−1686 turkad ohjastiba lidnal. Vl 1702 rušihe lidnusen seinid Leopol'd I-imperatoran käskön mödhe. 19. voz'sadal «Budapešt — Zagreb»-raudte läbiti lidnad.
Kapošvar šingotase metallan tehmižel, avtobustegimel, sauvondan edheotandoil, soban pästandal, sömtegimištol (sahar, trahmal, lihaproduktad, sagud) i turizmal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan keskuzpalan päivnouzmas, Kapoš-jogen randoil (mad'j.: Kapos 112 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Budapešthasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avtol vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Peč nell'kümnes kudes kilometras suvipäivnouzmha kaikil teil.
Klimat om ven valdmeren valatoitusenke, subtropižen klimatan röunal. Voden keskmäine lämuz om +11,2 C°, kezakun-elokun +19,9..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +0,6..+2,2 C°. Ekstremumad oma −24,5 C° (uhoku, tal'vku) i +39,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,4 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 665 mm vodes, enamba semendkus-redukus (63..76 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (31..37 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..71 % röunoiš keväz'kus-elokus, 82..84 % kül'mkus-vilukus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 68 697 ristitud, vn 2011 — 66 245 ristitud, vn 2022 — 59 397 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 72 377 eläjad vl 1980.
Vspäi 2000 universitet radab lidnas, siš om nell' fakul'tetad.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (kezaku 2021)
- Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (nüg. 1885−1886, riman katoline), vn 2021 redukun nägu
- Lüteranine jumalanpert', vn 2016 nägu
- Kapošvaran universitet (tal'vku 2011)
- Agjan kirjišt (2012. voz' vai sen aigemba)
- Teatr Gergei Čiki-dramaturgan nimed (om avaitud vl 1911), nägu vn 2020 sulakus
- Kul'turkeskuz (vn 2013 olend)
- Kapošvar-päraudtestancijan sauvuz lidnan keskuzpalan suves, vn 2017 keväz'ku
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Bat, Anglii, Sur' Britanii (vspäi 1989)
Glinde, Šlezvig-Gol'štein, Saksanma (1990)
Koprivnic, Horvatii (1995)
Merkurä Čuk, Romanii (1990)
Sen Sebast'jan sür Luar, Francii (2002)
Skio, Italii (1990)
Tver', Tverin agj, Venäma (1995)
Üsküdar (Stambul-lidnan rajon), Turkanma (2013)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (kaposvar.hu). (mad'j.) (angl.)
| Kapošvar Vikiaitas |
| Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
| Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
| tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||
