Mine sisu juurde

Peč (lidn, Mad'jaranma)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Peč)
Peč
Pécs
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2025) 139,412 ristitud
Pind 162,78 km²
PečPécs
Pämez' Attila Peterffi
(reduku 2019—,
Péterffy Attila)
Telefonkod +36−72
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Avtobusmaršrutad lidnan kartal (2019)

Peč (mad'j.: Pécs [ˈpeːtʃ], saks.: Fünfkirchen, horv.: Pečuh, latin.: Sopianae) om lidn Mad'jaranman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Baran'j-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.

Kel'tan eländpunkt oli Pečan sijas 4. voz'tuhaspäi EME. Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 871 Zal'cburgan dokumentoiš kuti Kvinke-Eklezie (latin.: Quinque Ecclesia) «viž jumalanpertid», nimitihe pet-sanal («viž») slavižiš kelišpäi.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 153 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Budapešthasai om 200 km pohjoižpäivnouzmha raudtel vai E73-avtotel, Horvatijan röunhasai — koumekümne kilometrad suvhe.

Klimat om subtropine. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,5 C°, kezakun-elokun +20,2..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun +0,4..+2,1 C°. Ekstremumad oma −27,0 C° (viluku) i +41,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,4 C°). Paneb sadegid 671 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (64..83 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (31..37 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš keväz'kus-uhokus, 82..85 % kül'mkus-vilukus.

Vn 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 156 049 ristitud, vn 2022 — 139 330 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 170 039 eläjad vl 1990.

Religijan mödhe (2022): riman katolikad — 29,4 %, kal'vinistad — 4,4 %, lüteranižusen polenpidajad — 1,2 %, grekan katolikad — 0,3 %, toižed uskojad — 3,5 %, religijatomad — 17,3 %, jätiba vastuseta — 43,9 %.

Edeline lidnan pämez' om Žol't Pava (Páva Zsolt, 1994−1998, semendku 2009 — reduku 2019).

Partnörlidnad


Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt