Krakov

Vikipedii-späi
Krakov
Kraków
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2018-06-30) 769,498 ristitud
Pind 326,8 km²
Krakov Kraków
Pämez' Jacek Maihrovski
(kül'mku 2002—)
Telefonkod +48−12
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan rajonad
Krakov-lidnan magistrat (tobmuden pert')

Krakov (pol'š.: Kraków [ˈkrakuf], saks.: Krakau, jidiš: קראָקע Kroke) om lidn Pol'šanman suves. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, Penen Pol'šanman sodaveikundan pälidn. Lidnan keskuz mülüb UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 965. Se sai lidnan oiktusid vl 1257. Vozil 1038−1596 oli Pol'šanman pälidnaks, vhesai 1734 — pol'šalaižiden kunigahiden vencastusen sijan.

Krakov šingotase raudan metallurgijan tegimel (ArcelorMittal Poland S.A.), tegimištoližen i elektrotehnižen mašiništon pästandal, IT-kompanijoil, turizmal (2. sija Varšavan jäl'ghe). Mail'man, Suren Britanijan, Saksanman i Skandinavijan kompanijoiden kontorad sijadasoiš lidnas: Google, IBM, Royal Dutch Shell, HSBC, General Electric, ABB, Hitachi, kaik enamba 50. Kompjuterprogramiden Comarch-kompanijan päfater om olmas Krakovas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub Visl-jogen randoil sil sijal, kus jogi kändase laivjogeks, 188..383 m korktusil valdmeren pindal päl. Matkad Varšavhasai om 252 km pohjoižhe orhal, 296 km avtotedme. Voden keskmäine lämuz om +8,7 C°.

Krakov jagase 18 lidnrajonha (pol'š. dzielnica miasta) vspäi 1991, ned oma nomeruidud da vspäi 2002 nimitadud-ki, oz. Dzielnica I Stare Miasto («vanh lidn»).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 eläjiden lugu oli 259 tuh. ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', sodaveikundan nelländez. Lidnaglomeracijan ristitišt oli 1,4 mln elajid vl 2010.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Partnörlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Krakoval om 21 partnörlidnad:[1]

Arvokahad sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Miasta Partnerskie (Partnörlidnad). — Krakow.pl. (pol'š.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)