Läipcig

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Läipcig
Leipzig
 Lidnanznam
Coat of arms of Leipzig.svg
 Flag
Flag of Leipzig.svg
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2015) 560 472 ristitud
Pind 297,60 km²
LäipcigLeipzig
Pämez' Burkhard Jung (2 006-)
Telefonkod +49-341
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Läipcigan administrativižed ümbrikod.

Läipcig (saks. Leipzig) om lidn Saksanmas, kaikiš järedamb lidn Saksonijas. Lidnas om lujas sur' i vanh tutab universitet. Kaikuččel vodel Läipcigas om erazvuiččid jarmankoid.

Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed (lužican serbalaižed), sid' se tegihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.

Lidn sijadase Saksanman päivnouzmas, Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.

Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), niid nimitadas mail'man čuradusiden mödhe.

Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe. Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine Läipcig/Galle (LEJ, kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline Läipcig/Al'tenburg.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad ristitud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1409 om pandud Läipcigan universitetan aluz. Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof Läibnic.

Vll. 1723 - 1750 genialine muzikankirjutai Johan Sebastian Bah radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš.

Vl 1813 sur' muzikankirjutai Rihard Vagner oli sündnu Läipcigha. Mugažo oliba sündnuded lidnha kirjutai Göte, filosof Nicše i toižed.

Elänuded

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.