Nürnberg

**Nürnberg**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2023)	523,026 ristitud
Pind	186,44 km²
Pämez'	Markus König; (mandat semendku 2020 — 2026,; Marcus König)
Telefonkod	+49-(0)911, 9122, 9129
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Nürnberg (mugažo saksan kelel, virktas [ˈnʏɐ̯nbɛɐ̯k], sen bavarijan pagin Niamberg, päivnouzmfrankonijan pagin Nämberch [ˈnɛmbɛrç], paks lühenduz Nbg) om lidn Saksanman suves, Bavarii-federacijanman pohjoižes. Se om valdkundan 14nz' i Bavarijan kahtenz' surtte lidn.

Istorii

Nürnbergan nimi mainitase ezmäižen kerdan vl 1050 lidnan statusanke: Noerenberg vai Nuorenberc — «kall'oikaz mägi». Lidn kavzoi ümbri Burg-lidnuses.

Vozil 1945−1949 Nürnbergine process mäni lidnas — riškotihe nacizmad da sudihe sen ogernikoid.

Nürnberg ezilidnoidenke šingotasoiš metallan ümbriradmižel, stöklan pästandal. Bazirui Münhenas elektrotehnine Siemens-kompanii andab äi radinsijid. Fol'ksvagen-avtotegijan Traton-kompanijan MAN-jüguavtoiden (lühenduz Maschinenfabrik Augsburg-Nürnberg-nimitusespäi) tegim radab.

Geografijan andmused

Nürnberg om saudud Pegnic-jogen molembil randoil (saks.: Pegnitz 113 km pitte, Reinan bassein). Jogi om keskustadud padoseinil lidnan röunoiš. Lidnan keskuzpala sijadase 309 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad federacijanman administrativižhe Münhen-keskushesai om 170 km suvhe.

Klimat om ven Atlantižen valdmeren, kontinentaližen klimatan valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,7 C°, kezakun-elokun +17,5..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun +0,7...+1,5 C°. Ekstremumad oma −30,2 C° (uhoku) i +38,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om 0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus. Paneb sadegid 600 mm vodes, enamba semendkus-elokus (60..77 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..40 mm kus). Paneb lunt 11 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..69 % röunoiš sulakus-elokus, 80..87 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Nürnberg jagase kümneks statistižeks lidnrajonaks (nomerad 0..9, saks.: Stadtteil), ned alajagasoiš 87 statistižeks ümbrikoks (saks. Statistischer Bezirk), ümbrikod — 316 distrikt:aks, distriktad — 3755 blok:aks (saks. Blöck), ned — 16848 blokseit:aks.

Lidnan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Nürnberg). Kaik 70 ezitajad valičesoiš lidnan Nevondkundha. Edeline lidnan pämez' om Ul'rih Mali (Ulrich Maly, semendku 2002 — sulaku 2020).

Eläjad

Vl 1940 lidnan eläjiden lugu oli 429 400 ristitud. Kaik 493 692 eläjad oli lidnas vl 1990. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 509 975 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Eläjiden pol' om verazmaiden augotižlibundanke.

Läz 3,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Nürnberg-metropol'regionas (vn 2023 augotiž, oli 3,5 mln vl 2015).

Transport

Lidnan jogiport seižub Main-Dunai-kanalan randal. Nürnberg om avtote- da raudtesol'meks.

Avtobusad, tramvaid (kuz' jonod, 36 km raudted) da lidnelektrojonused (saks.: S-Bahn) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1972 (saks. U-Bahn, vl 2015 om koume jonod, 46 stancijad, 36 km raudted, niišpäi 30-km pala om manalaine).

Rahvahidenkeskeine civiline Nürnberg-lendimport^[1] Al'breht Düreran nimed (NUE / EDDN, 3,9 mln passažiroid vl 2023) sijadase vides kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe verhiže maihe, Saksanmadme, mugažo Turkanmaha.

Galerei

Nürnbergan lidnuz (sulaku 2010)
Pühän Zebal'dan jumalanpert' (13. voz'sada, lüteranižuz, Sebalduskirche), vn 2006 nägu
Nürnbergan muzikaline üläškol (2018)
Saksanman Nacionaline muzei (Germanisches Nationalmuseum, 2011, pätulend)
Nürnberg-päraudtestancijan ühthine nägu vl 2009