Lüblin

Vikipedii
Lüblin
Lublin
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2018-06-30) 339,811 ristitud
Pind 147,5 km²
Lüblin Lublin
Pämez' Kšištof Žuk
(tal'vku 2010—)
Telefonkod +48−81
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lüblinan kart (2008).

Lüblin (pol'š.: Lublin [ˈlublʲin]) om lidn Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lüblinan sodaveikundan pälidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal, mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1198 lidnuseks. Se sai lidnan oiktusid vl 1317.

Lüblin šingotase Honker-jüguavtoiden i Sipma-maižanduztehnikan pästandal, järedal LEK:al elektrusen tehmiženke, farmaceftižel i himižel sarakoil, sömtegimištol (hel'pked murgn'aks, magedused, olud).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Bistšic-jogen (pol'š. Bystrzyca, Vislan bassein) da Zembžican vezivaradimen (pol'š. Zalew Zemborzycki) randoil, seižub 163..238 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Varšavhasai om 153 km lodeheze orhal, 169 km avtotedme.

Lüblin jagase 27 lidnrajonha (pol'š. dzielnica miasta) vspäi 2006.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 eläjiden lugu oli 350 392 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 359 154 eläjad vl 1999.

Professionaližen üläopendusen aluzkundad: Marija Sklodovskaja-Kürin universitet, Lüblinan Katoline universitet, medicinan, biotedoiden i politehnine universitetad, Lüblinan privatine biznesškol.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused i avtobusad ühtenzoittas Varšavanke, Krakovanke da toižidenke lidnoidenke. Ümbärte (pol'rengaz) om saudud avtoiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Lüblin-lendimport (LUZ, 455 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, Švidnik-ezilidnan ani pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga sen punolendimiden «PZL-Świdnik»-kompanijanke. Lendimport ühtenzoitase lidnelektrojonusel Lüblinan keskusenke. Tehtas reisid Evropan erasihe lidnoihe (London, Dublin, Antverpen, Eindhoven, Sandefjord), Tel' Avivha, mugažo Varšavha.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)