Mine sisu juurde

Zelöna Gur

Vikipedii-späi
Zelöna Gur
Zielona Góra
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2022) 140,403 ristitud
Pind 278,32 km²
Zelöna Gur Zielona Góra
Pämez' Marcin Paberovski
(semendku 2024—,
Marcin Pabierowski)
Telefonkod +48−68
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Zelöna Guran kart ezilidnoidenke (2012)

Zelöna Gur (pol'š.: Zielona Góra [ʑɛˈlɔna ˈɡura] «vihand mägi», saks.: Grünberg in Schlesien) om lidn Pol'šanman päivlaskmas. Se om ühteks Lübušan sodaveikundan keskusišpäi, sodaveikundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Toine administrativine keskuz om Gožuv-Vel'kopol'ski.

Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal. Se sai lidnan statusad vl 1323. Zelöna Gur kändihe industrijan keskuseks 18. voz'sadan lopus tekstil'tegimišton šingotesenke.

Lidnan elektrotehnine sarak pästab GPS-navigacijan i signalizacijan ladimid, ühtneb Evropan kosmižihe projektoihe. Vinan tehmine anikoičeb lidnas amussai, jogavozne «Winobranie»-festival' oleskeleb sügüz'kus.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn om ümbärtud mecoil, seižub Oder-jogen alangišton hural pautkel, 71 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saksanman röunhasai om 60 km päivlaskmha orhal, Varšavhasai om 455 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaižed sured lidnad oma Kotbus (Saksanma) 83 km suvipäivlaskmha orhal da Gožuv-Vel'kopol'ski 91 km pohjoižhe orhal.

Klimat om ven valdmeren, kontinentaližen klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..+0,8 C°. Ekstremumad oma −29,5 C° (uhoku) i +36,9 C° (kezaku, heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb lunt 43 päiväd tal'ves keskmäras. Lumikatken keskmäine süvüz sase kudhe santimetrhasai vilukus i uhokus. Paneb sadegid 589 mm vodes, enamba semendkus-elokus (53..90 mm kus), vähemba uhokus (36 mm) i sulakus (31 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..68 % röunoiš sulakus-elokus, 88..89 % kül'mkus-vilukus, 76..83 % toižiš kuiš.

Lidnan territorialižed ümbrikod (2005)

Zelöna Gur jagase 28 territorialižeks ümbrikoks (pol'š.: osiedle).

Edeline lidnan pämez' (pol'š.: Prezydent Zielonej Góry) om Januš Kubicki (Janusz Kubicki, kül'mku 2006 — semendku 2024).

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 119 182 ristitud. Kaik 140 113 eläjad oli lidnas vn 2018 kezakun lopus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Valdkundaline Zelöna Guran universitet[1] radab vn 2001 sügüz'kuspäi (pol'š.: Uniwersytet Zielonogórski, 8680 üläopenikoid vn 2023 lopus 12 fakul'tetal). Se om sätud pedagogižen (oli vspäi 1971) i tehnižen (alusenpanend 1965) universitetoiden ühtištusel.

  1. Zelöna Guran universitetan sait (uz.zgora.pl). (pol'š.) (angl.)



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)