Gožuv-Vel'kopol'ski

Vikipedii-späi
Gožuv-Vel'kopol'ski
Gorzów Wielkopolski
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2022) 118,011 ristitud
Pind 85,72 km²
Gožuv-Vel'kopol'ski Gorzów Wielkopolski
Pämez' Jacek Voicicki
(tal'vku 2014—,
Jacek Piotr Wójcicki)
Telefonkod +48−95
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Gožuv-Vel'kopol'ski (pol'š.: Gorzów Wielkopolski [ˈɡɔʐuf vʲɛlkɔˈpɔlskʲi], lühetas Gorzów Wlkp., vhesai 1945 oli Landsberg Vartal-nimenke, saks.: Landsberg an der Warthe), paksus Gožuv muite, om lidn Pol'šanman lodehes. Se om üks' Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi, toine pälidn om Zelöna Gur.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1257. Vll 1946−1949 eläjad-saksalaižed oliba deportiruidud Saksanmaha Pol'šanman tobmuden pätandan mödhe. Vll 1975−1998 lidn oli Gožuvan sodaveikundan administrativižeks keskuseks.

Gožuv-Vel'kopol'skii šingotase penen biznesan edheotandoil, avtoelektrižen südäimen tegimel, veterinarižen medicinan i himijan edheotandal, Gožuvan LEK:al.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase sodaveikundan pohjoižes, Vart-jogen randoil (pol'š.: Warta, Oderan bassein), 19...82 m ü.m.t. korktusil.

Klimat om ven valdmeren valatoitandanke. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°, kezakun-elokun +17..+19 C°, tal'vkun-uhokun 0..+1 C°. Ekstremumad oma −27 C° i +37 C°. Paneb sadegid 556 mm vodes, enamba semendkus-elokus (57..75 mm kus), vähemba uhokus (35 mm) i sulakus (29 mm).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2020 eläjiden lugu oli 122 589 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124..125 tuhad eläjid vll 1990−2015 (126 406 ristitud vl 1999). Läz 400 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas (2015).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)