Žešuv

Vikipedii-späi
Žešuv
Rzeszów
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2019-02-14) 193,631 ristitud
Pind 126,57 km²
Žešuv Rzeszów
Pämez' Tadeuš Ferenc
(kül'mku 2002—)
Telefonkod +48−17
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan territorialine jagand.

Žešuv (pol'š.: Rzeszów [ˈʐɛʂuf], ukr.: Ряшiв, saks.: Reichshof, latin.: Resovia; jidiš: ריישע, vepsän kirjamil Raiše) om lidn da raudtesol'm Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om Alakarpatan sodaveikundan pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Ende se oli Peremišlin ruhtinazkundan palaks (Amuine Venä), Pol'šanma anasti lidnust 14. voz'sadal. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1354.

Žešuv šingotase avto- i avialikutimiden tegimil, Zelmer-koditehnikan pästandal, sömtegimištol (plodkonservtegim, lihakombinat), mugažo tehnižen porcellanan edheotandal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vislok-jogen randoil (pol'š. Wisłok 205 km pitte, Vislan bassein), 197..384 m ü.m.t. korktusil. Karpatad seištas suvhe lidnaspäi. Matkad Varšavhasai om 310 km pohjoižhe avtotedme.

Žešuv jagase 30 rajonha (pol'š. osiedle).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 eläjiden lugu oli 184 493 ristitud, ezilidnoidenke — läz 350 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuz' raudtestancijad om saudud Žešuvas.

Rahvahidenkeskeine civiline Žešuv-Jasönk-lendimport (RZE, 771 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Jasönk-žilonno. Tehtas reisid Suren Britanijan lidnoihe, Njuarkha i Tel' Avivha, mugažo Varšavha. Om sezonreisid Grekanman, Bolgarijan i Turkanman kurortoidennoks.

Sebrizlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)