Žešuv
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Pol'šanma |
| Eläjiden lugu (2024) | 197,268 ristitud |
| Pind | 129,01 km² |
| Pämez' | Konrad Fijolek (kezaku 2021—, Konrad Fijołek) |
| Telefonkod | +48−17 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Žešuv (pol'š.: Rzeszów [ˈʐɛʂuf], ukr.: Ряшiв, saks.: Reichshof, latin.: Resovia; jidiš: ריישע, vepsän kirjamil Raiše) om lidn da raudtesol'm Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om Alakarpatan sodaveikundan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Ende se oli Peremišlin ruhtinazkundan palaks (Amuine Venä), Pol'šanma anasti lidnust 14. voz'sadal. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1354.
Žešuv šingotase avto- i avialikutimiden tegimil, Zelmer-koditehnikan pästandal, sömtegimištol (plodkonservtegim, lihakombinat), mugažo tehnižen porcellanan edheotandal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Vislok-jogen randoil (pol'š.: Wisłok 205 km pitte, Vislan bassein), 197..384 m ü.m.t. korktusil. Karpatad seištas suvhe lidnaspäi. Matkad Varšavhasai om 310 km pohjoižhe avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +8,9 C°, kezakun-elokun +17,6..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..−1,9 C°. Ekstremumad oma −35,8 C° (uhoku) i +36,5 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +0,9 C°). Paneb sadegid 652 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (80..91 mm), vähemba kül'mkus-keväz'kus (32..39 mm kus). Paneb lunt 59 päiväd tal'ves, lumikatken keskmäine korktuz oleleb ühesha santimetrhasai. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..76 % röunoiš keväz'kus-elokus, 82..86 % redukus-uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Žešuv jagase koumekümneks rajonaks (pol'š.: osiedle).
Lidnan tobmuden pämez' om prezident (pol'š.: prezydent Rzeszowa). Edeline lidnan pämez' om Tadeuš Ferenc (Tadeusz Ferenc, kül'mku 2002 — uhoku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 184 493 ristitud, ezilidnoidenke — läz 350 tuh. ristituid. Kaik 193 631 eläjad oli lidnas vn 2019 augotišes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik kuz' raudtestancijad om saudud Žešuvas.
Rahvahidenkeskeine civiline Žešuv-Jasönk-lendimport[1] (pol'š.: Port lotniczy Rzeszów-Jasionka im. Rodziny Ulmów, RZE / EPRZ, 771 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi Jasönk-žilonno. Tehtas reisid Suren Britanijan lidnoihe, Njuarkha i Tel' Avivha, mugažo Varšavha. Om sezonreisid Grekanman, Bolgarijan i Turkanman kurortoidennoks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2021)
- Pühän Ristan jumalanpert' i lidnan muzei, vn 2018 nägu
- Alima-Gerber S.A.-edheotandan päfater vl 2008 (söndtavaroiden Nestlé-kompanijan pala)
- Üläkorged Olszynki Park-kompleks vl 2024
- Rzeszów-adivpert' i CH Galeria Rzeszów-moll vl 2014
- Žešuvan universitetan kirjišt (2021)
- Rahvahidenkeskeine Žešuv-Jasönk-lendimport vl 2011
- Žešuv-Päine-päraudtestancii vl 2015
Sebrizlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Rahvahidenkeskeižen Žešuv-Jasönk-lendimportan sait (rzeszowairport.pl). (pol'š.) (angl.) (ukr.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (rzeszow.pl). (pol'š.) (+ äikel'ne känduz)
| Žešuv Vikiaitas |
| Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||
