Torun'
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Pol'šanma |
Eläjiden lugu (2017) | 202,562 ristitud |
Pind | 115,72 km² |
![]() | |
Pämez' | Mihal Zaleski (2002-) |
Telefonkod | +48−56 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Torun' (pol'š.: Toruń [ˈtɔruɲ], saks.: Thorn) om lidn Pol'šanman keskusen pohjoižes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (vspäi 1999). Toine pälidn om Bidgošč, lodeheze lidnaspäi.
Istorine keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997. Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Hänen nimel nimitadud universitet om olmas vspäi 1945 (40 tuh. üläopenikoid).
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust Thoren-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma olmas tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.
Toižen mail'man sodan aigan päzutihe murendusespäi tobjimalaz.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 m korktusil valdmeren pindan päl. Torun' jagase 24 lidnrajonha (pol'š. dzielnice miasta).
Eläjad da transport[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 2000 elajiden lugu oli kaikiš suremb, 210 194 ristitud. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om olmas lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
- Lidnan ohjastusen oficialine sait (torun.pl). (pol'š.) (angl.)
![]() |
Torun' Vikiaitas |
Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused | ||
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin) | ||