Torun'

Vikipedii-späi
Torun'
Toruń
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2017) 202,562 ristitud
Pind 115,72 km²
Torun' Toruń
Pämez' Mihal Zaleski (2002-)
Telefonkod +48−56
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2014).

Torun' (pol'š.: Toruń [ˈtɔruɲ], saks.: Thorn) om lidn Pol'šanman keskusen pohjoižes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (vspäi 1999). Toine pälidn om Bidgošč, lodeheze lidnaspäi.

Istorine keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997. Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Hänen nimel nimitadud universitet om olmas vspäi 1945 (40 tuh. üläopenikoid).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust Thoren-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma olmas tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.

Toižen mail'man sodan aigan päzutihe murendusespäi tobjimalaz.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 m korktusil valdmeren pindan päl. Torun' jagase 24 lidnrajonha (pol'š. dzielnice miasta).

Eläjad da transport[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2000 elajiden lugu oli kaikiš suremb, 210 194 ristitud. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om olmas lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)