Mine sisu juurde

Opole

Vikipedii-späi
Opole
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2021) 127,387 ristitud
Pind 148,99 km²
Opole
Pämez' Arkadiuš Višnevski
(tal'vku 2014—,
Arkadiusz Wiśniewski)
Telefonkod +48−77
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart ezilidnoidenke (2017)

Opole (mugazo pol'šan kelel, virktas: [ɔˈpɔlɛ]; edel 1945. vot Oppel'n , saks.: Oppeln [ˈɔpl̩n]) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om Opolen sodaveikundan pälidn (vspäi 1950), tedon da opendusen sijaline keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 845 kuti linduz sarel kesked joged. Se om ühteks kaikiš amuižembiš lidnoišpäi valdkundas, sai lidnan oiktusid vl 1217. Edel 1945. vot oli Germanijan palaks.

Opole šingotase mašinansauvomižen sarakol (gidravližed domkratad, libutimed kinokameran täht, klapanad), sauvondmaterialiden tehmižel (cementan tegim, katuzmaterialad, metalližed konstrukcijad), avtopaloiden i «Polaris»-kvadrocikloiden pästandal, sömtegimišton edheotandoil.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase sodaveikundan keskuses, Oder-jogen randoil, 176 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Varšavhasai om 275 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 315 km avtotedme.

Klimat om ven valdmeren, kontinentaližen klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,6 C°, kezakun-elokun +17,8..+19,7 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+0,8 C°. Ekstremumad oma −29,7 C° (uhoku) i +37,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus. Paneb sadegid 585 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (78..89 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (29..38 mm kus). Paneb lunt 43 päiväd tal'ves. Lumikatken keskmäine korktuz sase kudhe santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..72 % röunoiš sulakus-elokus, 82..85 % redukus-vilukus.

Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 127 792 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 130 969 eläjad vl 1999. Ristitišt ezilidnoidenke om 267 tuh. eläjid (2017), sidä kesken saksalaižiden znamasine vähembuz (lidnas vaiše 2,5 % saksalaižid elihe vl 2012).

Professionaližen üläopendusen koume aluzkundad oma valdkundaližed: Opolen universitet[1] (pol'š.: Uniwersytet Opolski, 18 tuhad üläopenikoid, om sätud kahten aluzkundan ühtištusel vl 1994), Opolen politehnine universitet, Kundaline korged medškol Opoles.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii radab, koume raudtestancijad da kaks' raudteplatformad.

  1. Opolen universitetan sait (uni.opole.pl). (pol'š.) (angl.) (ven.) (ukr.)



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)